kolmapäev, 1. veebruar 2012

Love all, trust me

Mida ma tahan, et Minust mäletatakse? Kui mu aju peaks hetkega alla andma, mida oskaksid mu vanemad minu kohta maailmale öelda? Kas üldse oleks vaja maailmale midagi öelda? Või kui palju teavad mu sõbrad minu kohta? Mitut minu sõpra mu pere tunneb? Usun, et igal inimesel on mingi osa elust - kas või oma enese mõtted -, millest mitte keegi ei tea. Samuti ei tea keegi sellest ajast, mille veedan kodus ja samal ajal mitte Internetis.

Ma söön. Kes elavatest organismidest ei tarbiks midagigi ellujäämiseks. Inimesed käivad tööl, teenimaks raha, elatumaks ära. Elatumaks milleks? Selleks, et käia ka edaspidi tööl. Mis on siis elu eesmärk? Käia tööl? Olla õnnelik? Jätkata sugu? Milleks?

Vutimunad ja virsikunektar on head.

Saying I love you
Is not the words I want to hear from you
It's not that I want you
Not to say, but if you only knew
How easy it would be to show me how you feel
More than words is all you have to do to make it real

Olen kohanud tüdrukuid, kes oskavad sõnadeta hoolivust näidata. Ja nii peakski olema.

1 kommentaari:

i! ütles...

controversial - eelmises postituses tunnustasid sugarcube'ide kirjutajaid ja täna on tunne, et sõnad on üleliigsed. aga emotsioonid ongi sellised kirjud. alati on hea siit unejuttu lugeda.