HBEY!

Suveunistused

2012-02-03T13:08:00.004+02:00

Tere imekaunist pärastlõunat! Te kuulate Raadio Päikest ja stuudios on VJ Uulius! Kell on kümme minutit üks läbi, õhutemperatuur on 22 kraadi, taevas helesinine ja ega ka päike palju maha ei jää - lõõmab teine nagu südasuvel ikka. Minuga täna siia stuudiosse on tulnud DJ radikas ning koos mängime teile tänase imekauni pärastlõuna jooksul ainult parimat Eesti sündipoppi eelkõige Laika Virginilt. Värskeid uudiseid: uus eestimaist draakonipoppi vilelev koosseis Ewert & The 2 Draggons pälvis eilsel Eesti Muusikaauhindade jagamisel 6 auhinda; Ida-Virumaal asusid termomeetrid üle mitme aastakümne taas vabalangemisse - eeldatav langus on -37.7 kraadi Celsiuse järgi; staarmoekunstnikud Tipp ja Täpp ilmusid fotograafide ette koos oma lemmikleludega; Allan Roosileht leidsid aastaid kadunud rahakoti - lisaks uuele korterile leidub kuuldusi, et paar sõidab järgmisel nädalal räsitud Egiptusesse vabade, allahindlust pakkuvate massööride juurde. Nüüd aga lubatud värske euroilapop kompaniilt Laika Virgin:

Love all, trust me

2012-02-01T15:14:00.003+02:00

Mida ma tahan, et Minust mäletatakse? Kui mu aju peaks hetkega alla andma, mida oskaksid mu vanemad minu kohta maailmale öelda? Kas üldse oleks vaja maailmale midagi öelda? Või kui palju teavad mu sõbrad minu kohta? Mitut minu sõpra mu pere tunneb? Usun, et igal inimesel on mingi osa elust - kas või oma enese mõtted -, millest mitte keegi ei tea. Samuti ei tea keegi sellest ajast, mille veedan kodus ja samal ajal mitte Internetis.

Ma söön. Kes elavatest organismidest ei tarbiks midagigi ellujäämiseks. Inimesed käivad tööl, teenimaks raha, elatumaks ära. Elatumaks milleks? Selleks, et käia ka edaspidi tööl. Mis on siis elu eesmärk? Käia tööl? Olla õnnelik? Jätkata sugu? Milleks?

Vutimunad ja virsikunektar on head.

Saying I love you
Is not the words I want to hear from you
It's not that I want you
Not to say, but if you only knew
How easy it would be to show me how you feel
More than words is all you have to do to make it real

Olen kohanud tüdrukuid, kes oskavad sõnadeta hoolivust näidata. Ja nii peakski olema.

More than words

2012-01-29T22:28:00.003+02:00

Ei! Jah! Poolt! Vastu! Peaksin rohkem elust kirjutama, (teiste) mõtteid ja ideid kirja panema. Ja seda ühtlasi ka selleks, et inimestele aitäh öelda. Aitäh, sõbrad, kes kirjutasite mu ümbrikusse AC-l! Me saame elus harva enda käitumise-oleku kohta tagasisidet. Enamasti juhtub see siis, kui midagi läheb väga hästi või vastupidi, halvasti. Kuid mida inimesed igapäevaselt arvavad sinust? Eriti imeline, südamest liigutav tunne on lugeda väikesi mõtteid, mis peegeldavad seda, kuidas mina olen silma paistnud ja meelde jäänud. Eriti, kui arvamus on öeldud sisemisest intuitsioonist mitte sunniviisiliselt.

Sessioon number 1 lõppes meloniga. Astusin, ajalehtedesse pakendatud Säästu nisujahu, lausmaterjalist 10x10 cm 4kihiliste tampoonide, paki nätsu ja elastse fikseeriva sidemega kink kaenlas, Salme tänava uksest sisse. Tervitussüstal: tähistame sünnipäeva, sessi lõppu ja seda, et holokaust polnud 100% edukas. Intelligentsete ja loominguliste inimestega, kes pole isekad, on alati koos tore olla. Lahkusin kell 5, et jõuaks koti pakkida. 6.30 läks buss Tallinna, magasin need kaks tunnikest. Seiklesin trammide ja bussidega, jõudsin kohale Athena hotelli Viimsis, kui kell oli 9.20.

Uinak viis minu ja häda Martini õigused. Cancer. Music. MCP. Söök. Pidu. Tants. Mõttering. Boatrace. Uinak. EB simulation. Home.

Eluteatri maski kaks näopoolt 2012 jaanuaris

2012-01-26T13:41:00.002+02:00

Jagan kõigiga Rõõmu!, kuna päike on väljas, kõht on täis ja diskreetse matemaatika elementide eksam on edukalt läbi!

Jagan kõigiga oma kurbust, sest kõik peale Hr Aaviksoo enda on aru saanud, et praeguses kujus reform ei too kaasa positiivseid muutusi ja võrdsust kõrgharidusse; sest tundub, et Eesti riik teeb viimasel ajal kõik selleks, et maaelu välja suretada, alustades päästekomandode ja lõpetades koolide sulgemisest; sest riik sundvaldab EKA uue hoone naabermaja korteri; sest topelsnickersi pakk ei avane enam keskelt ja üldiselt, et ma seda kui loomade peal testiva firma toodangut üldse tarbin.

Õhtu

2012-01-23T22:23:00.005+02:00

The awkward moment kui avastad end raamatukogu sulgemise lugu ümisemas. Head uut aastat! Maitsev hetk: neli raffaellot ja pärnaõie-raudrohu tee. Külmad jalad, soe süda (+36.6°C, hommikuti 34.4°C). Kaks päeva eksami materjali kordamiseks (selgeks saamiseks). Pesemata hambad ja uni: viimast kohe pole enam, nagu alati.

EIGRP works on her's Beaver

2012-01-20T18:56:00.004+02:00

Kaks tüdrukut sädistavad 15m kaugusel vene keeles nagu haava lehed sügiseste tuulte embuses. Nad istuvad keset Realia ja Medicina saali ja selle tõttu segavad nad kõiki. Kaua.. Koridoris kõlasid lasud!! Üks tüdruk kiljub täiega, kuulen inimesi karjumas. Kõik mu ümber on püsti tõusnud ja megahirmunud nägudega. Tõmban laadja seinast, pistan läpaka kotti ja sulgen luku. Mu ees on kaks akent, üks neist käib lahti. Kaks poissi organiseerivad kaitset ja rünnakuplaani: kõik varjuvad tihedalt täis olevate riiulite taha ning varuvad raamatuid. Kui tulistaja tuleb, püüab keegi tema tähelepanu juhuslikust suunast, ja samal ajal viskavad kõik tulistajat raamatuga. Raamatute tulvast segatud, ründavad paar poissi tulistajat selja tagant. Plaan B on, et kõik varjuvad teistpidi keeratud laudade taha nii, et ette jääks plaadiga osa ja inimesi poleks näha. Samal ajal lähevad paar poissi riiulite kaudu laes olevate aknaavade 'sisse', surudes end käte ja jalgadega tihedalt vastu kuubi seinu. Katnud terve saali laiuse, hüppab tulistaja saabudes keegi lihtsalt talle katusekupli avast pähe. Mina siia ei jää! Hetkelise vaikuse katkestas ilmselt peasaalis õhatud granaat.. lükkan vasakpoolse laua eest, avan akna, viskan koti alla.. nii kõrge:S Kahe akna vahel on betoonist etteulatuv osa.. haaran kahelt poolt, nagu Neo Matrixis, ja libistan end alla. Kõikjal on politseinikud.. Libistan end mööda majaseina kaugemale. Väljas on pime ja külm. On 20. jaanuar 2012.

Peaaegu sama jõhker kui Mel Gibsoni alkoholism. Lisaks sellele on mul termosetäis meega chaid - kas pole vahva?

Elif:

Homeward

2012-01-11T12:35:00.004+02:00

Täna tuleb lohva päev: söön hommikust, loen voodis raamatuid, vaatan mingeid seepe.. näiteks Palmolivi või Dove omi, ja kuulan Vaiko Eplikut. Tahaks ka klaverit mängida. Sest homme on ju kaks eksamit ja mul on KÕIK õpitud :) Või.. ausalt? Oled sa kindel? Jaa! Õhtul lähen AIESECi sõpradega chill-lax-plax-rox õhtule, mängin pockerit ja teisi lauamänge ning viskan sõpradele käppa ja nalja ja õrnust! ... Päris imelikuks läks.... Igatahes. Täna ma raamatukokku ei lähe, sest

Eile õhtul korraldasime raamatukogus eriti laheda ürituse: lasime mööduvatel tudengitel kirjutada A4-le üks eriti hea õppimisnipp, tegime pilti ning panime kõik soovitused fuajee stendile üles. Kõik lahedad nipid ja pildid on siin: http://on.fb.me/NIPID!

Kell oli 00:39, kui astusin 10. jaanuaril ÖÖraamatukogust välja. Bussid olid läinud, autot polnud, sõpru oli igas kolmandas ettejuhtuvas majas, aga hambaharja ega oma voodit ja külmkappi polnud kaasas. Ent mul olid kõrvaklapid ja kaamera ja muusika ja jalad(sic) ja soe ja päevastest Red Bullidest ning õhtusest AIESECi üritusest tohutult energiat. Tähe tänaval tuli idee, siin see on:

J
J
PS! Gettin' Jiggy Wit It

LIVE @ ÖÖraamatukogu Red Bull Energy Lounge

2012-01-10T17:12:00.004+02:00

Süda lööb 214 korda minutis. Nad astuvad lähemale, aga jäävad kaugemalt vaatama. Osad pööravad häbelikult ümber ja lähevad, teised tulevad veel lähemale. "Niisama võib võtta? Päriselt?" Tasuta stuff! Samm lähemale, külmkapi uks lahti, purgike kätte ja kepseldes tagasi tuldud teed, naeratus näol. Need, kellele sellest pajatada, mainivad energiajoogi ebatervislikkust, sõltuvuse tekitamist ja ebavajalikku promo. Need, kes kohapeal, sirutavad suure rahuloluga käe järgmise purgi järele - tasuta saadud, peab võtma! Eestlased :D Avan järgmise purgi.

LIVE @ Ööraamatukogu

2012-01-09T23:17:00.003+02:00

Blond ja brünett. Kaks tühja jogurtitopsi: blondil vanilje- ja brünetil šokolaadimaitseline. Kaks Delli arvutit: blondil punase, brünetil musta kaanega.
90 kraadi paremale, 3m lähemale: arstitudengid. "Valu maksa kandis?" "Valu maksa kandis?? Miks seal peaks valutama?"; ahenenud veresooned; "Mis see korgitsiin on, antibiots..."
Viimased 9 minutit, Psychology: hingamine, häälikud, silbid, tüved, sõnad; "We humans have one unique glory that apes can’t ape, crows can’t crow about, and parrots can only parrot. We have the gift of language."
Võrgutehnoloogia, diskreetne matemaatika, ajalugu, õigusteadus.. läpaka aku saab tühjaks

Living diversity.

Eesmärgini jõudmisest ÖÖraamatukogus

2012-01-04T15:18:00.009+02:00

Raamatukogul on mitmeid funktsioone: siin käiakse õppimas, sotsialiseerutakse sõprade ja uute tuttavatega naaberlauast, ent toimub ka moešou. Panevad ju kõik end kaunilt ning ihaldusväärselt rõivasse teadmisega, et küllaltki avaras lugemissaalis lendavad salajased pilgud. Teiselt poolt on enamik tudengitest väljas ikkagi uute teadmiste võimalikult efektiivsel omandamisel. Kuigi igal ühel on oma meetodid ja harjumused, kuidas 'õigesti' õppida, toon nendele, kes tõesti soovivad midagi selgeks saada ja oma aega seejuures ratsionaalselt kasutada, välja põhilised soovitused, mis mind on aidanuud:

1. Vali just Sulle ideaalne koht
See on ilmselt kõige olulisem soovitus, kuna koht, kus õpid, mõjutab Sind otseselt. Olgu see hämar nurgake õigusteaduse lugemissaalis, valge ja avar reaalteaduste saal või 2. korruse peasaal - tähtis on, et ümbrus Sind ei segaks. Koha välja valinud, pea meeles, et tegeleksid seal AINULT õppimisega. See tähendab, et sa ei söö, ole Trillianis, Facebookis või Gmailis, ei loe uudiseid, ei vestle sõpradega ega maga seal. Nii tekib Sul alati õppimishimu selles kohas.

2. Ära söö ega joo kohas, kus õpid!
Harjumus näksida šokolaadi, juua vett või tarbida mida iganes muud segab mõtlemist.

3. Koosta ajagraafik.
Pane oma päevaplaani (nt Google calendar) kirja nii ärkamine, pesemine, hommikusöök, oma soovitud ainete õppimise kellaajad, pausid jne. Graafikust kinnipidamine tekitab rahulolu ning aitab organiseeritult ning efektiivsemalt õppida. Kas oled tähele pannud, et pooltundi enne tööd õppima hakates jõuab palju rohkem selgeks saada, kui sageli terve semestri jooksul? Seda just sellepärast, et Sul on kindel aeg, mille jooksul pead teema selgeks saama. See kiirendab ajutegevust ning suurendab tähelepanu ning järjepidevust. Pidevalt ajaplaani koostades hakkad lõpuks aimu saama, kaua raealselt asjad aega võtavad.

4. Kasuta kõrvaklappe
Kui vajad vaikust, vali vaikne koht ning kasuta kõrvaklappe lisasummutuseks. Kui vaikust ei talu, ole ikkagi vaikses kohas, aga pane klappidesse käima oma lemmiklugu. Soovitan kasutada repeat one funktsiooni või endlessyoutube lehekülge. Pane heli piisavalt vaikseks, et sa sellele ei keskenduks, ning kuula ainult seda ühte lugu. Näiteks mina olen 3 päeva kuulanud John Frusciante How Deep Is Your Love lugu endlessyoutube'ist (part loop! et ei peaks algust ega plaksutamist kuulama). Eile kuulasin 314 korda :p Lemmiklugu aitab ka tuju üleval hoida ;)

5. Õppides keskendu 100%, mitte 99%, sest see 1% loeb! (Mari Mägi)
Katsu hoida tähelepanu teemal ning mõtelda kaasa, mitte niheleda ega vaadata ringi.

6. Tähelepanu hajudes leia endale kõrvaltegevus, mis äratab üles.
Näiteks kirjutan mina blogi, joon 2-3h tagant tassi kohvi ja söön saiakese, otsin üles sõpru ja räägin nendega.

7. Leia enda jaoks parim õppimismeetod ja õppimismaterjalid.
Koosta iga aine kohta vajalike materjalide ja tööprotsesside nimekiri, et teaksid, kust rajalt kõrvalekaldudes kinni haarata.

3 minutit ööraamatukogus 4 (viimane): kuramaaž

2012-01-03T17:58:00.005+02:00

Meil on tekkimas väike interconnection. Noormees (edaspidi I nagu isane) hakkab millestki rääkima, tüdruk (edaspidi E nagu emane) liigub lähemale, toetab pea vastu I õlga ja hõõrub end... I vaatab E-d, E kasutab oma õpitud kurameerimisnõksu ehk vaatab mujale. E näpistab I-d. E ütles, et läheb korraks minema, I naeratas.

Podcast over and out, next topic.

2 minutit ööraamatukogus 3

2012-01-03T15:51:00.003+02:00

Ta on tagasi, mostly because.. mina istusin sama laua taha, kus eilegi olin. Kusjuures sama noormees istub ka siin.. ja nad on nüüd kõrvuti. Mustadele killerraamidele on lisandunud ka must pluus.. superblackgirl. Räägib selle poisiga, poisil on kaval naeratus, tüdruk vaatas mind (sest mina speccisin teda). Tegelt ma istusin meelega, väikese tagamõttega siia samma - ehk see tüdruk tuleb tagasi ja siis on mul tegevus, mis päästab mu tähelepanu- ja väsimusekriisist. Stay tuned.

5 minutit ööraamatukogus 2

2012-01-02T19:55:00.005+02:00

Ta tuli just suitsult - Malboro red. Parfüümi ja suitsu segune hais käib üle pea. Üks poiss kõndis mööda.. ta tunneb teda. Ta jookseb tema juurde istuma ja hakkab pläkutama, põhiliselt mehe materjale näppima ja nende kohta küsimusi esitama. Kana. Irvitades liigub ta oma kohale tagasi. Võtab raamatu kätte, ent räägib sõbrannaga. Hakkab lugema, ent kohe katse alguses uuesti sõbrannaga rääkima. Chat-chat-chick-chat.

5 minutit ööraamatukogus

2012-01-02T18:28:00.005+02:00

Joob.. keerab lehti ja joob veel vett.. tal on suured mustade raamidega paksud prillid. Teeb kehalisi ergutus-venitusharjutusi. Tšekib telefoni. Vaatab inimesi enda ümber.. Käsi peal loeb õpikut, samal ajal väristab jalgu. Sätib enda istumist. Vaatab teisi inimesi. Vaatab mööduvat naist. Kusjuures ta on ise brünett neiu. Vaatas üle laua diagonaalis istuvat meest. Vaatas mind ja teda uuesti. Sügab nina. Istub käed ristis, katsub end, vaatab samal ajal mujale. Vaatab veel kord mind oma paksude prillide tagant. Sätib juukseid, käed juustes, vaatab lakke. Sulgeb silmad. Tšekib midagi läpakast. Võtab telefoni, vaatab jälle inimesi...

Y U NO go home!!!!!!!!
Bitch please

You're so sad you should buy a happy meal and supersize the deal

2011-12-30T21:43:00.005+02:00

Sõin just kõhu täis. Vanavanaema saatis kingiks Kalju Lepiku luulekogu "Valguse riie ei vanu" ja modernse paberinoa. Eile tuli perele kaks kirja ning olin täiesti kindel, et vanavanaema kinkis mulle sünnipäevaks paberinoa, aga !? Olen suurema osa päevast voodis lamanud ja kohustuslikke töid teinud. Kooliasjadega on aega, aga samas mitte; olen õppimisega juba maha jäänud - 13 päeva pärast esimesed kaks eksamit. Uni on tagasi: üks õhtu läksin 23.00 magama ja ärkasin 4.16 - remtunde on puhkuseks vähem vaja; tegin 8ni asju ja läksin magama tagasi. Vaatasin eile Showtime'ist filmi Boiler Room. Õde on külas ja tahtis seal ruumis magada ning pidin 3/4 filmi pealt kinni panema.. Hakkasin netist filmi otsima: icefilmsis oli asünkroonse heliga, teisel saidil jooksis pilt pidevalt kokku, kolmandal sooviti kasutaja loomist.. lõpuks tõmbasin filmi ja kell oli 4.

Jõulud olid tädi, tema laste ja vanavanematega. Söödi toitu ja põletati kuuske, kinke sai ka, jõuluvanaks oli minu lammas, keda öösiti kaisutan, tegelt on ta teki all päris soe küll... Mu toas on kaks komplekti suvaliselt vedelevaid asju: viied erinevad villased sokid, pooltel kanda kosmos kantud, ja kingitused. Valetasin, sest eile magama minnes viskasin voodi kõrvale ka kolmanda: lambi, võrgutehnoloogia õppematerjalid, prillid, kõrvaklapid, tooli, paberirulli, hariliku ja kustuka.. paras määh on. Vanavanaema saatis mandariine ka.. Mõtlesin jõulude ajal, kuhu on jäänud kõik HEAD mandariinid poodidest nagu Selver, Rimi, Maksimarket, Konsum, Kaubamaja jne.. 27. detsmbril käisin Anne Maximas (!) ja leidsin kolm (!) sellist perfektsete mandariinide kollektsiooni:

Maxima mandariiniladu

Sinna siis kõik head mandariinid tellitud ongi. Viimane päev aasta efektiivsest ajast, kuigi ka homme kavatsen õppida veidi, aga aasta kokkuvõtet ikka ei viitsi teha :)
Tsau!
CJ

Without longing

2011-12-21T13:20:00.014+02:00

Režiim, mille all end pilgeni kustumatuna hoian, va sunnik määrab unne jäämise ajaks 3-4 hommikul. Ja absoluutselt raske on ärgata varem kui 13.00 - lihtsalt nii rets uni on, kui silmad varem lahti teha. Sellest siis ka tunne, et aeg läheb ülikiirest: päike loojub 15.02 ja enamik inimesi läheb varem kui mina magama - mu päevad on kõigest hoolimata lühikesed.

21. detsember, kolmapäev. Olen nädal aega järjest jõulupidudel käinud:

13.12.11 AIESECi jõulupidu Saksa Instituudis Kastani 1
Pidu algas 21.00, ent söömine oli varem alanud - ? Etendasime tiimiga lühiversiooni Hangoverist, sain kingiks ägeda piparkoogi ning riidest jõulukaunistuse. Peo lõpuni keha hoogsalt keha liigutasime, taksoga koju kihutasime.

14.12.11 Teaduskonna jõulupidu Liivi 2 4.korrus
Õppejõududega on huvitav.. tantsida ja alkoholi pruukida. Olin jälle autoga - sellest võiks terve eraldi postituse teha. Jüri Arrak, kes on 20 aastat kaine olnud, kommenteeris: "Kuigi osades seltskondades on keeruline olla, kui kõik joovad, siis kaine elu on selge, helge ja väga huvitav!" Anyways (anglofiilia?), esitasime Annega kaks anekdooti: "Anne-Anne, miks ingel kuuseotsas on?" Sain kingiks hapukurgi, paki nätsu ja Sinebrychofi gini. Peo lõppedes pärast südaööd läksime korraks Janeri juurde, regasime tähtsamatele ainetele ja mehed ammutasid pudelist klubi jaoks väge. J lõikas läpakaga(sic!) käe nii lõhki, et vajas õmblemist. Viskasin enamikud autosolijatest Illukasse, ent läksime A ja M-ga mäkki ning jammjammi nosserdama ja siis pärast ka kluppi.

15.12.11, neljapäev Tartu Kõrgema Kunstikooli jõulupidu klubis Kink Konk
Suht tavaline kinkkonkstiilispidu oli, kuigi rohkem rahvast. Aeg-ajalt ikka tehakse mingi kuus söögikoht või klubi, aga erineda ei julgeta. Näiteks Kiir Söökla: enamik mu sõpradest, kes seal käinud on, ja nagu minagi ootaksin, soovis sealt kodust seljankat ja söökla moodi olemist. Selle asemel on seal burgerid ja muu kehva kvaliteediga kiirtoit ning eriti halvad hinnad. Võiks olla mingi konkreetselt erinev koht. Tartu kesklinn on kiirtoidu meka - iga 20m järel on üks väikese erinevusega burgeri-wrapipunkt. Anyways, esinesime Animal Dramaga. Juhuslikult kohtasin Anne Maarjat sõbrannaga Fastersis. Jalutasime H poole, tegime ülimaitsvat glögi, siis väsisin ja sõitsin sama taksoga, millega kaks päeva varemgi, koju.

16.12.11 Tantsutaldade jõulupidu Järvselja jahilossis
Läksime koos Hansu ja Miaagyga minu autoga veits hiljemaks kohale. Arvestasin, et jõuame, kui istutakse jõululauda. Sisse astudes oli juba jõuluvana ja kinkide aeg, söök külm.. Esitasin sõpradega Taio Cruzi Dynamite loo akustilise versiooni kingi etteasteks. Käisime saunas, tantsisime - casual tore :)

17.12.11 Sandra MEME sünnipäev
I was "d*ck in the box" - leidsin jõulupuukujulise kingikarbi, mille kaunistasin paberitega ja lisasin sisse nutva meme näo, auku ei teinud. Enne pidu saime Liisi, Merilini ja Anne-Gretega kokku, vaatasime balli pilte ja tegime copy cat pildi (@FB). Peol olid igasugused MEMEd, aga vb oleks võinud võimsamad kostüümid olla. Tort oli lummav! Pärast läksime Liisiga Maasikasse: saime VIPidena sisse, lauad olid lookas, alkoholi ja ilusaid vanemaid vallatuid piigasid voolas ojadena - õnneks olin autoga. Hoolimata noorte üldisest arvamusest on ilmselt tegemist Tartu soliidsema klubiga.

Eile käisin Riina sünnipäeval. Ülihuvitav oli (kusjuures 'üli' on mu parasiitsõna rääkides), kuna ei tundnud kedagi peale sünnipäevalapse. Enamik olid eesti filli magistrandid või ajakirjanikud. Äärmiselt põnevad vestlused olid, leidsin mõttekaaslasi.

Söön.

Eile söösel 3.02 paiku läks elekter ära.. Ma lugesin, kui lampipirn justkuid lülitit poole peale vajutades nõrgaks muutus ja siis kustus. Kuna mul on lüliti voodi madratsi all (don't ask), mõtlesin kõigepealt, et olin lüliti kinni vajutanud. Aga polnud. Kuna raamat jäi lauselt pooleli, proovisin teist lampi - ka see ei töötanud. Siis läksin maja süsteemide kallale - ka seal olid kõik kaitsmed sees. Ja siis vaatasin aknast välja: kogu rajoon nii kaugele kui nägin, oli haudpime. Käed hakkasid värisema, kuna 2012 talve magnettorm tuli meelde. Siis nägin kaugemal kumavat Luunja kurgikasvuhooneid.. Anyways, vool tuli tagasi alles 10 paiku.

Läksin voodisse, vaatasin loomulikku pimedust tuppa voolavat (olin enne kardinad lahti teinud) ja mõtlesin: mis siis ikka, jään magama. Kuid jälle hakkasin tundma seda (mõnusat, hirmuäratavat, põnevat) abitust, milles ei nähta ohtu või isegi juleta tunnistada: inimesed on sõltuvuses elektrist. Mitte isegi sellest aspektist, et "kui elektrit poleks, ei saaks me enam toitu ega soojust ja sureks ära", vaid psühholoogiliselt: isegi, kui saaksime hakkama, siis teadmine, et elektrit pole, on ülihäiriv ja abitust tekitav. See oleks päris põnev tegelt - jätta inimkond massiliselt elektrita paariks päevaks... how wrecked up we'd be? Ent siiski ka olmelisemalt: ma olin teki all soojas, öö nagu öö ikka (v.a. teadmine, et elektrit pole, oli kummaline), aga teadmatus, kaua see kestab, tekitas ka ärevust. Põhinevad ju nt toidutegemine, soojus (kas või vesi) ja küttesüsteemid (meil ajavad väikesed mootorid vett majas ringi) elektri tööl.

Eile enne R sünnipäeva käisin isa ja ema töökaaslasega imelisel jõuluootuse kontserdil Jaani kirikus. Dirigent Lauri Breede, neli koori, bänd ja Soome solist moodustasid võrratuid helisid. Enim meeldis John Rutteri "Fancies" kuueosaline teos, mis põhineb Shakespeari, Anoni jt vapustavate romantismiluuletajate (kas eksin?) tekstidel.

She sent me the cherry withouten any stone
And so she did the dove withouten any bone
She bade me love my lemman withoute longing.

How should any cherry Be withoute stone?
And how should any dove been withoute bone?
How should love mine lemman without longing?

When the cherry was a flower Then had it no stone
When the dove was an egg Then had it no bone
When the maiden hath that she loveth
She is without longing.

http://endlessvideo.com/watch?v=GGFwW1N84l4
http://www.youtube-mp3.org/#v=GGFwW1N84l4

Internet kui meie soovide peegeldus reaalajas

2011-12-10T09:43:00.003+02:00

Personaliseeritud massiteenus - mis imeloom see veel on? Meile müüakse lihtsalt tagasi seda, mida oleme andnud - oma seniseid eelistusi ning valikute tegemise protsessi veidi uuemal ja muudetud kujul. Müüakse kas raha eest või läbi uute, meie poolt ostetavate kaupade ja teenuste. Kui suur on teie majaliising? Telefoniarve? Kui palju raha kulub laste ringidele, autokütusele? Millised on viimase viie aasta muudatused nendes kuludes ja millise osa nad on teie sissetulekutest moodustanud?
Suurusjärgus ja umbes seda teate, kuid kes teaks täpsemalt? Loomulikult teie pank. Seni sisekasutuses olnud klientide tarbimisprofiili on hakanud pangad ka oma klientidega jagama. Esimene reaktsioon on paljudel inimestel olnud üllatus: kas pank tõesti teab minust sedavõrd palju ja sedavõrd detailselt? Pank, täpsemalt panga arendatud infosüsteem teab juba preagu, milline saab tõenäoliselt olema minu jõulukinkide eelarve ning kellele ma neiid teen. Panga huvides peaks olema ka see, et ma enne vana-aastaõhtut saabunud ootamatus (sic! kelle jaoks ootamatus?) kitsikuses SMS-laenu poole ei pöörduks, vaid neilt järgmise palgapäevani käibekrediiti võtaks. Nad ju teavad mind juba aastaid ning teavad isegi seda, et ma peaksin kevadsuvel nõudepesumasina välja vahetama ja autole uued suvekummid ostma.
Pank teab ka seda, kuidas saavad hakkama teised sarnased pered ja kas ma elan alla keskmise või üle oma võimete. Olukorras, kus finantsteenuste turul oleme silmitsi võimalike ümberjaotustega, peab minu preagune pank klientide hoidmiseks mitte soodsamat intressi või uut pseudotoodet pakkuma, vaid andma klientidele seda, mida neil on - pikaajalise kliendisuhtega kogunenud ning klientidele väärtuslikku infot oma rahaasjade korraldamisel.
Pangad pole muidugi ainsad, kes minu senist käitumismustrit isiklikul tasandul analüüsida oskavad. Mobiilsideoperaator teab minust paremini, mitu korda ja millistes riikides ma möödunud aastal käisin ning kellele, millal ja kui pikalt ma tavaliselt helistan, kellele sõnumeid saadan ning milliseid andmesideteenuseid kasutan. Ta teab ka, millist ja millal toodetud telefoni ma kasutan ning millised oma telefoni võimalused ma kasutamata jätan. Turvafirma teab, millal ma kodunt lahkusin ja millal tagasi tulin. Väikesed uuendused arvestis, ning mu elektrifirma teab ka, millised on minu küttekulud, millal ma kodus olen, millal pesu pesen ja süüa teen. Veel väike lisaandur, ja veefirma teab, millal ma tualetis vett tõmbasin või vannis käisin. Kliendikaardi esitamise järel teab minu eelistatud kauplus, mida ja millal ma ostsin, minu toidupood teab suure tõenäosusega ja suures osas ette minu järgmise toidukorvi sisu.[--]

Linnar Viik, AK 10. detsember 2011

Edukus

2011-11-22T17:03:00.006+02:00

Magada 10 tundi, tegeleda kooliväliste asjadega, lasta üle kõik loengud-praktikumid = milleks?

Julius
I'm here

2011-11-17T03:17:00.001+02:00

Mul on janu teadmiste järele. Püüdsin magama jääda, ent ei saanud: peas keerlesid mõtted finantsasjadest, õppeainetest, tegemata jäänud iseseisvast tööst. Vaatasin üle kõikide kontode seisud, lugesin läbi neli viimast programmeerimise loengumaterjali ning kuulasin lugusid.

Läksin koolist joogasse üsna kummalise tujuga: pisut väsinud, pisut ärritunud, pisut nurka, pisut vihase ja tühjana. Aga juba paarikümne minuti pärast naeratasin ja viimane pooltund oleks keegi justkui pidevalt nalja teinud. Siis sain kingiks suure apelsini, kutse sünnipäevale ning väga lõbusa kojusõidu.

Homme(täna), 17.11.11 on (peale Around The Worldi) (Inter)national Unfriend Day.

Tahtmatus promoda:

Hääletada saab siin: http://www.etv2.ee/eestitop7

Tralfamadorelt

life in disguise

2011-11-16T02:05:00.003+02:00

Nüüd, kus olen telekas olnud ja ka lehele intervjuu andnud, tunnen, et ei taha seda enam kunagi teha. Hull toredus ja tegutsemistunne oli, suva see intervjuu või kajastus: teeks 10 tükki kas või. Nii halb on näha oma mõtteid tsiteeritult ja kommentaariga "rääkis Kristjan-Julius Laak". Ja oleks need mõtted minu mõtted, mitte minu mõtetest tuletatud tekst. Kõige hirmutavam on, et ma olen tegelikkuses samasugune, kui ekraanil, ja selle eest ei saa põgeneda. Inimene näeb end suurema ajast ennast läbi oma silmade ja tekib arvamus, et kõik on hästi: nt et ollakse lahe või hea väljanägemisega, kuid see ei pruugi tegelikkusele vastata. Üleüldse saab vähe tagasisidet oma mõtetele: sõbrad on kas harjunud, lepivad minu olekuga või pigistavad silma kinni; võõrad lihtsalt ei ütle. Tegelikult olen isegi saanud tagasisidet, aga seda ainult paarilt inimeselt, kes tunnevad end minuga lähedasena. Ilmselt selle järgi tunnebki ära inimesed, kes ise tunnevad end sinuga lähedasena: nad julgevad anda tagasisidet, ja seda mitte niisama kriitilise meele olemasolust (nagu mina tavaliselt üritan kõike lihtsalt kontrollida, oma nägemuse järgi seada). Pärast selliseid asju, mille järel tunnen end piinlikuna ja/või halvasti, tahaks pugeda kuhugi peitu, tahaks teha trenni ja lugeda raamatuid, lülitada välja neti, olla koos tüdrukuga vaikselt omaette, või siis teha kõike nagu päriselt või rohkemgi, aga lihtsalt ilma teiste (vb ainult tuttavate) inimesteta.
Mu üleslaadimise kiirus on üliaeglane ja Spordipäeva video ei taha üldse üles minna. Neli ü-tähega algavat sõna.
Kell on jälle palju, käisin sõpradega jalkat vaatamas, päeval tegin üht-teist vajalikku, kuid kokkuvõttes mitte piisavalt. Usun, et nüüd pärast video ilmumist ja meediaga seotud halva enesetundega saan lõpuks muunduda vagaks õppuriks. Aga usk on teine teema.

You are the only exception, and I'm on my way to believing

2011-11-13T04:25:00.004+02:00

Homme on isadepäev. Ema pakkus välja tordi ostmise. Mul on aga meeles Kai lause "tahan juba isale süüa teha isadepäeval". Vaatasin toidutarest kirsi-kohupiimatordi retsepti välja ja kuna uus läpakas ei taha suure printeriga koostööd teha, läksin läpakaga poodi. Kell liikus 22 poole ning, lõpetamas toodete valimist, avastasin end üksinda, haudvaikuses suures Selveris. Ent tort on hästi lahe, seda ei pea ahju panemagi: keerasin kõik kihid kokku ja panin külmkappi :P Tegelt pidin ootama viimase kihiga kolm tundi ja selle aja täiteks läksin Oskari poole. Aeg oli täpselt südaöö ning O võõrustas sõbra sünnipäeva. Ilmselgelt olid kõik ülikinni ning lõpuks tahtis üks tüüp aknast ka alla hüpata, kuigi enda sõnul vaid välja vaadata, aga ta seisis jalgadega väljaspool akent ettepoole kaldu, üks tüdruk hoidis tagant vööst kinni. Läksime suht kohe linna tantsima. Alguses mõtlesime Kink KOngi peale, ent käisime korra Näljas, kus mulle ei passinud eriti, ja siis läksime Teise Maailma. No jeeeeee niiiiii hea pidu oli! Üks tõmmu mängis DJ nuppudega ja naine tegi suuga trikke, kokku tuli ülimõnus dub. Võtsin ananassimahla, et viljakust tõsta, ja tantsisin poolteist tundi.

Õrrekanade munad keevad.

Kell sai 02.58 ning hakkasime kodupoole tulema. Tegin tordile katte ära ning panin munad keema. Veits liiga kaua keevad juba. Aga Ilusad Inimesed käib :)

Koorisin muna ära ja kuulan AllSaintsNeverEver lugu.

Viimasel ajal olen isegi korra alkoholi tarbinud. See oli jalkaõhtul Raiki juures. Mäng oli nii halb, et isegi jõuluõlu ei läinud lõpus enam alla. Pärast käisime Metros ning ma ajasin kõikidele riietele kastet peale - nii peabki! Ja siis sain Möku juures K-ga kokku, saatsin ta koduni ning sõitsin tema rattaga koju - vastuteeneks (kuigi topeltteeneks) pakkus K välja söögitegemist tema poolt minule. Et ma säästaks noh :D Et ei telliks taksot.. ja see töötas. Ma ei kulutanud taksole viit eurot ning täna käisin K pool lõunal.

Kell on 04.10 ning sõin selle muna ära, mille just koorisin. Päris kummaline, et söök meie elus nii elulisel tähtsal kohal on. Samal ajal mõeldakse ülivähe sellele, kust toit tuleb. Mitte selles mõttes, mis pestitsiidid selles on, vaid et keegi on teeninud, et see toit olemas oleks Sinu jaoks. Keegi on selle toidu valmistanud. Kui just ise ei teeni ega tee. Mis on tore. Aga sageli ei panda teenijat ja tegijat üldse tähele, nt ema. Homme võib küll isadepäev olla, aga ema võib ikka tänada, isegi, kui esimest korda elus :)

Isa tuli alla kööki, ta tahtis süüa :D Tõin talle enne poest tervislikku kohupiima, ning muna sõi ta ka. Täiega õnnestunud Isadepäeva esimene eine :>

NIi mõnus on istuda ja kirjutada. Paramore TheOnlyException käib juba neljandat ringi. Isegi isa huvitas see lugu täiega, küsis laulja kohta jm. Aga nüüd läks ta uuesti magama ning ka mina peaksin minema. Ma ei viitsi hambaid pesta, aga samas tahan seda teha. Homme lõikan puid ning õhtul sõidan Tallinna, et ülehomme TOP7-s Spordipäeva tutvustada - ootan juba :)

Julius
mida Mina mõtlenღ

Millegi pärast tagurpidi, aga ikkagi on need parimad olemasolevad poemunad, mida osta.
Torditegu

2011-11-10T01:58:00.000+02:00

Ühtpidi tahaks ju armastada ja kohe! Me elame vaid hetkes ning iial ei tea, millal see hetk võib Sinu või Minu jaoks lõppeda. Iga sekund, mida näed-kuuled-tunned, on hetk Sinu elust, ning selle mõistmine viib sageli tundeni: armasta kohe! tee kohe! ütle kohe! õpi! hooli oma kehast juba täna! Milleks elada rutiinselt, oodates mingit muud aega? Miks mitte olla kohe preagu koos inimesega, kellega end hästi tunned?

Teistpidi peaks kõigepealt elama (mis sest, et seda tõesti alates preagusest hetkest). Elama, õppima, saama targaks, kuulsaks või vähem kuulsaks, õppima iseendaga elama, võtma vabamalt, reisima, tegutsema, väljuma rutiinsest elust! Võib ju tunduda, et elad väga rutiinivabalt, ent tegelt elad ikkagi rutiinselt, mis sest et võtad vabu päevi töölt-koolist, kutsud sõpru külla.. senikaua, kuni elad kaugel piiridest.

Laman voodis asendis, mida kirjeldasin eelmises postituses. See on tavaline. Ma võiks pigem arendada oma keha, mitte lösutada siin, magada 22st 7ni, et kasutada päeva produktiivsemalt, õppida vabadel hetkedel, (ikkagi) kutsuda sõpru külla, teha koos süüa, joosta katusel, panna inimesed teisiti mõtlema. Üleüldse ma ei saa aru, kuidas aju inimesi nii tagasi hoiab! Inimesi, kes mõtlevad kosmoselaevu ja iPod nanosid välja. Kuidas 99,5% inimestest käitub nii ühtemoodi, täpselt looduse rütmis, turvaliselt, päevast päeva elades, aga mitte mõeldes, miks nad elavad?

Aga ikkagi on mõnus lamada pehmel voodil mõnusatel linadel, kuulata Bill Evansi näppe sajandeid tagasi leiutatud klaveril kvaliteetselt tänapäevastest kõrvaklappidest, rääkida sülearvuti teel Facebooki vahendusel sõpradega, kes elavad Tallinnas või Southamptonis. Ikkagi on mõnus veeta aega, lüüa seda, teha mittemidagi, magada, veel süüa ja siis mitte mõelda, et ma elan. Ja ikkagi on mõnus armastada, armastada täiega, armastada teistmoodi ja mõtlemata selle olemusele.

Kui ma seda preagu ei postita, siis ma ei postita seda mitte kunagi.

2011-11-10T00:58:00.005+02:00

Üldiselt pole mu postituste pealkirjadel mitte mingit seost postituse endaga. Seekord on, kuna jälle tuli mingi mõte, mida ma ei viitsi isegi edasi arendada, sest see kõlab nii nõmedalt. Ilmselt mõtlen liiga palju teiste arvamusele, üritades teiste mõtteid seda lugedes analüüsida, mis on üsna kasutu, ning ka selle teema arendus tundub igav. Kuigi tahaks täiega kõigest kirjutada. Sest käed kirjutavad lihtsalt. Bill Evansi käed käivad ka preagu mu iTunesis.

Igatahes. Ma laman oma voodis, toetades kahele padjale, süles läpakas ja kuulan muusikat. Me elame kõik üsna sarnast igapäevaelu: töö või kool, mingi trenn, mõnel kirik, bänd vmt, sööme ja käime sõpradega väljas. Mind hakkas just täiega huvitama, kuidas sellest rutiinist välja tulla, kuidas elada iga päev eriliselt? Kuidas hoida selga sirgu ja elada efektiivselt, kuidas saada osavaks, targaks.

Animal Drama - Spordipäev

2011-11-08T00:42:00.002+02:00

Sünnipäev ver 3

2011-11-06T02:16:00.000+02:00

Päev 1

Mulle meeldib hommikuti bussis muusikat kuulata. Tegelikult tunnen end isegi pisut ebameeldivalt, kui pean hommikul sõbraga rääkima. Hommikud on iseendale; aju start up on üsna pikk. See on aeg, mil pea on puhanud: peale seda, kui on ööga teinud restardi, visanud minema eelmise päeva mured, mänginud unenägudes läbi võimalikud halvad situatsioonid, et neid päris elus vältida, või andnud vastupidi häid tundeid-mõtteid. Igatahes, hommikul on kõik eelmise õhtu mured ja mõtted kadunud - looduse antud võimalus alustada uue, puhta skeemi loomisega. Ja see aeg, mil pole mõtteid teistest, probleemidest, tegemistest, on mõnus hoida endale, kas või üldse mitte mõetlemiseks.

Päeva 2

Hommikul puurisin kaks auku: ühe ühte seina, teise teise - viimasega läks pool tundi, kuna kasutasin ebaefektiivset seadistust. Siis võtsin esikust kõik voodrilauad lahti ning elektrikilbist pooled maja juhtmed. Natukese aja pärast panin juhtmed tagasi. Ja siis tõmbasin Battlefield 3 alla ning mängisin viis tundi. Mind päästis H kõne: linna piipu ja teed jooma. K multivan tuli ukse ette, korjasime Emmi ka peale ning sõitsime Habibi. Võtsime pistaatsia-karamelli piibu apelsinist pitsi ja piimaga ning eriti troopiliste taimede teed. Pärast sai ka banaane. Järgmiseks läksime Nälga, kus polnud ruumi ega videomänge; käisime korra Mokas, siis tellisime McDrive'is neli erinevat einet ja läksime 'laevaga' Tasku katusele vaadet ja einet nautima. Järsku vaatas keegi tšekilt, et maksime 1 euro mänguasja eest - tegin pilti ja panin facebooki. Kõhud täis tahtsime seenele külla minna, aga ta oli Tallinnas. Läksime isegi ta ukse taha; enne seda mõtles H uksekoodi muidugi.. aga tal oli see matemaatiliste seoste järgi peas, see oli huvitav. Ja siis sõitsime Tähe piljardisse, kus tegime kaks mängu. Lõpetuseks olime plaaninud lauajalgpalli turniiri kas Illegaardis või Zavoodis. Esimene oli täis, teine polnud. Tegime neli mängu ja kaks ülejäänud zetooni lükkasin võõrast keelt rääkivatele sõpradele. Koju sõitsime ka. Nüüd lähen sauna, sest vanematel on selline pidu.

Päev 3 tuleb homme, aga ma tean juba mis ma siis teen.

Ärkan 11, lähen bändiproovi, õpin, organiseerin elu, loen, mängin klahvpille ning impro, söön :d.

Seeneke, aga mõnikord tahaks inimestele meenutada, et aega pole mõtet raisata. Näiteks loengus läpakaga facebookis olles; või kui isegi slaidelt teksti maha kirjutada, sis tegelt saab ka neid kodus lugeda. Milleks kulutada eluenergiat ning maksta toidu eest niisama kuhugi minemiseks ja olemiseks :)

Kuulan Argo Valsi lugu Sünnipäev Ver 3
J

Sul on luba uskuda märke, mis sulle meeldivad

2011-11-02T00:20:00.003+02:00

Ei loe, et su esivanemad
rääkisid teises keeles.
(Seda keelt ei tunne keegi)
Sõnadest ehitada sai vaid kilbi,
mis rahuajal kaitses.
Sõjaajal, armastuse ajal
kõnelesid minuga vanimas,
su tõmmudest juustest tumedamas,
su esivanemate kogelevatest
sõnadest sügavamas,
su punahuulte verest elusamas,
sõna jagavaid jooni trotsivas,
rohust rohelisemat,
merest merisemat
maitset
minu keelele
kartmatult
kandvas
keeles.

Jüri Talvet

Ma pole kindel, kas see meeldib mulle nii väga idee, millest ma aru ei saa, või sinu veripunaste huulte poolest. Üks on kindel: JT 2002 aasta eleegia ja teiste luuletuste kogum on kurkujäävalt kütkestav, kui see midagi tähendab..

77% heroine

2011-10-31T20:27:00.007+02:00

Southwestern program. Juba kolmas kord. Esimene oli meeldiv, kuigi teistel ka häda polnud - lihtsalt värbamine. Sain kokku ja rääkisin poolteist tundi juttu. Tegelikult päris huvitav, ja mis on veel oluline: tasuv. Kuulasin just Chopini nokturni ning krt pidid nad mind sel pühal hetkel segama. Ent rääkisin toreda Madisega ning ütlesin võimalusest ära - raha on küll tähtis, kuid õnnelikuks ei tee. 13 tundi kuus päeva nädalas kolm kuud järjest ma paari tuhande taala (okei reaalselt 3-4xE3+ kasumit) jaoks töötada ei soovi.

2011-10-30T03:24:00.002+03:00

A ja üks asi veel, enne kui unne vajun. Tahan seda öelda neile, kelle hinged purunesid sel kargel ja soojal, energilisel sügisel.

Kõige olulisem, mis on jäänud sisse kinni: ma võisin küll olla vait ja mitte tähele panna, ent rajasite endale südamega kodu, soovisite kõige paremat, püüdsite seda meiega, Minugagi jagada! ning meile enda elust osa kinkida; ning ma panin seda tähele. Kõik hea on hea alles pärast lõppu, siis, kui "saab" heita tühja, vabanenud pilku. Hetk, milles pidevalt elame, on piisavalt ole- ja tajumatu, et selles elu tähele panna, et näha ennast, mõista ja armastada teisi. Ja hetk, kus kõik tundub lootusetu, kus tahame muutust ja midagi enamat, on samuti võimetu möödunu hindamiseks.
Ma soovin, et oleksin Teid rohkem armastanud ja seda ka välja näidanud. Ja ka sellest on kahju, et see tunne tekib alles pärast lõppu. Ja kõige enam soovin ma Teile julgust olla jälle koos, murda lahti ühiskonna reeglitest; ja veel enam jõudu, et olla üksteisest tervelt eemal.

Ma soovin kõigile sõpradele aega, et vabaneda mõtetest, mis rusuvad. Ma soovin kõigile inimest, kellega rääkida, kuna sageli piisab mure väljalaskmiseks vaid suu avamisest. Kõige raskem on ikkagi mõista teist inimest, seda, et ka tema mõtleb ja Tunneb ja Elab.

Kella keerati - veab, et ainult 4ni üleval olin, mitte 5ni!

Kelloggseid hommikuks ja armastust mulle. Ma ootan rahulikult, I promise not to rush, kiss, love too hastly.

1+1

2011-10-30T01:52:00.002+03:00

Hästi mõnusad, "elusad" värvid!

Vaatasin facebookis keskkooli klassikaaslase, kes elab nüüd UKs, pilte. Tundsin end kummaliselt: uskumatu, milliste inimestega ma õppisin külg külje kõrval kolm aastat! Just kummaliselt, sest nüüd, kõigest neli kuud pärast viimast kohtumist, tunduvad need inimesed võõrad. Võõrad, kuna ma pole neid kunagi päriselt vaadanud, vaadanud pilguga, mis märkab neid: emotsioone, välimust; pilguga, mis ei igatse inimesega kohtumist, vaid teab, et Ta on mu eluaegne sõber. Pilguga, mis tekitab heaolu tunde, rõõmustades teise inimese elu üle!

John Mayer (Ma tean, et jälle..) ütleb lauluga "No Such Thing":

"So the good boys and girls take the so called right track
Faded white hats
Grabbing credits
Maybe transfers
They read all the books but they can't find the answers
And all of our parents
They're getting older
I wonder if they've wished for anything better

They love to tell you
Stay inside the lines
But something's better
On the other side

I wanna run through the halls of my high school
I wanna scream at the
Top of my lungs
I just found out there's no such thing as the real world
Just a lie you've got to rise above

I just can't wait til my 10 year reunion
I'm gonna bust down the double doors
And when I stand on these tables before you
You will know what all this time was for"

Kui saate aru, mida ma mõtlen :)

Ma tean, et seda blogi ei loe paljud, ja üldiselt ma kirjutangi enda jaoks (kuigi kõigile - see teadmine pakub teatavat rahuldust), ent mõtlesin, et oleks tore, kui keegi ka kommenteeriks, kui mu mõtted mõtteid tekitavad, andke tuld! suitsu ei tee.

Beebi on rase, aga lugu on ülihea, vähemalt viimasel nädalal ja homme ka.

Julius,
Make lov!

We did it a doododo it k-kick it again, I caught it with Tiger!Everybody knows, serious, from day Isaid Iwas serious, but nobody took me serious, so..

2011-10-28T14:15:00.008+03:00

Mul tulevad külmavärinad, kui kuulan vanu lugusid. Igaüks teab, et muusika salvestab emotsioone (ja tekitab tundeid). Kuulates lugusid, mida kuulasin 2007. aastal, ei mõtle ma mitte "mäletan, et läksin tüdrukust lahku / et mul oli ülilahe suvi" ega tunne seda kurbust-rõõmu, vaid.. see tunne on kõhus, see tunne annab energiat ja tekitab külmavärinaid.

No such thing

2011-10-27T00:04:00.005+03:00

Rosanna istus kollaseid kirsse valmistava puu all ning luges "Keisri hullu". "Rosanna," ütles Valdur, keda tüdruk oli juba kaugelt tema poole lippamas näinud,"ma otsisin sind igalt poolt! Ma käisin kuninganna Sofial külas ning, teel sinna, leidsin rohust kolm helendavat hõbemonoliitkristalli. Näitasin leidu ka printsess Helenale, Sofia tütrele, kes teadis rääkida unustatud loo targast haldjast hüüdnimega Victoria Lipstick. Kord viieteistkümmend supernoovapurset tagasi kaugel Sidrunimaal leivaojas supeldes kohanud kuulus seikleja Uku viit imeussikest. Imearmsatel loomakestel oli kombeks kõikide vastutulijate kaks soovi täita. Uku püüdis küll viisakusest loobuda, ent imeussid ei jätnud pealekäimist, põhjendades seda iidse reegliga, mida ei saa eirata." Vahepeal oli Rosanna juba ammu "Keisri hullu" järje kaotanud ja kuulas pingsalt sumedal häälel jutustavat Valdurit. "Uku palus tagasihoidlikult õnnelikku kojujõudmist ja midagi rohkemat. Sellepeale kostsid viis imearmsat imeussikest ühest nokast: "Kui nii, siis pead sa leppima veel kolme helendava hõbemonoliitkristalliga, millel on tervendav mõju. Aga pea meeles: neid tohib kasutada ainult viimases hädas!" Uku oli kristallid tasku pistnud ja teekonda jätkanud." Siinkohal katkestas neiu noormeest ning palus endale üks leitud imekristall ulatada... Kolm vigast õuna patseerisid künkal. Üks veeres alla ja kaks jõudsid kohale.

"Ma leidsin ta," algas tegelikult esimene lause eelmisest lõigust. Kuid see oli seosetu, kui Valdur sisse tuli. Aga ma leidsin ta ikkagi. Peale selle olen õppelaenu tõttu, ent ka tänu, mõistnud kõige materiaalse tühist osa õnnelikkuse määramisel. Muidugi aitavad mõnusad ja uued riided, võimas arvuti, ilus kodu ja modelleeritud seong hingerahu ja parema enesetunde olemasolule sageli ülipalju kaasa. Ent tegelt ei vaata mitte keegi Sinu seongut, riideid, kodu või jalgratast, kui sa just Miss J pole. Mis loeb, on inimese enda olek, loomulik välimus (ei saa seda eirata), suhtlemisoskus, karismaatika ja intelligents. Kahju, et raha mõttetuse mõistmiseks peab enda keskmisest standardist olema hüppelisest jõukam.
Vaatan vanu, kõigest aasta-kaks tagasi tehtud pilte ja näen, et olen vanemaks jäänud. Ma pole enam nii smooth, pigem bumpy.. mu nägu on arenenud mehelikumaks, ent veidramaks, kehaehitus muutunud.. nõtkest jässakaks. Pealegi tekitab suvine rangluu eluaegne nihestus minus tsipa masendust - tahaks normaalne välja näha ja, veel enam, tunda end ühes tükis, mitte liigendatult. Ühtlasi on ka nädalaid kestnud köha, mis üleeile päädis veriköhaga ja sundis mind antibiootikume kasutama, tekitanud nõrga keha tunde. Tahaks päevitada. Tahaks ujuda ja seda normaalselt, mitte ettevaatlikult. Tahaks võtta kõik riided seljast, tunda endiselt soojust ning laskuda vaimuhälli, kus on õnnelikkus, rahu ja ei pea end liigutama ega mõtlema. Ma olen vaimusilmas näinud sellist stoilist kulgemist vanainimeste silmis, kes ilmselt ei tee enam midagi peale eksisteerimise: While True: turule, pliidile, suhu, naabriga klatšima, peenrasse, ekraanile, raamatusse, magama.

Nätsutasin läbi Kräu ja tema kaks sõpra. Maitse oli justkui oleks kedagi läbi nätsutanud. Just selliseid huitmõtteid ja -lauseid tuleb mulle pähe. Olen juba ammu aru saanud, et see on totrus ja sellega aukuma peakohale ei võida. Ma peaksin olema more strict, viisakam, rääkima intelligentset juttu, olema tore, mõistma, vaikima, kuulama - tundma end vabalt, ent mitte lollitama. Ma vajan ja ei vaja tähelepanu. Sellega peab ettevaatlik olema - igast tahust vaadatuna.Sain täna hulgateooria tahvlipraktikumis ja arvutipraktikumi kodutööd tehes 90% materjalist aru. VÕIMAS! :)

Ükskord ma reaalselt hakkan ka normaalseks.
Seniks,
Tsutsu-frei,

Juliusღ
Jee :D

Sydamэte murdjɐ

2011-10-09T02:53:00.007+03:00

Yles-al:a. Üles-alla. Püsti ei seisa. Näoga maa poole. Ta on mu ees. The Notorious B.I.G. Greatest Hits mängib järjekordset hitti. Passin ja enam mitte midagi tehes mängin sõrmede vahel koolisõrmusega.

Käisin täna Emmi juures. Polnud tema juures kunagi käinud. Emm ja tema pere tegid aias tööd ning pressisid õunamahla. Mul oli kaasas viieliitrine klaasist purk, mille Emmi isa ilusti tilkagi maha tilgutamata eestimaiste puuviljade eluvedelikku täis valas. Tol hetkel ma veel ei teadnud, ent aega enam polnud ning sõitsin koju. Läksime kohe tädi ning tema lapselapse peole. Sõin ning tulin koju tagasi, kuna tundsin end kummaliselt ning tahtsin klaverit mängida. Alustasin Nokturniga, kuid hiljem selgus, et teised palad ei sobi üldse mängimiseks, nii et see jäigi viimaseks. Helistasin sõpradele ja leppisin kohtumised kokku, et saaks rääkida keerlevatest mõtetest, mida pole veel jaganud. Hakkasin õunamahla keetma; istusin hetkeks arvutisse, kontrollimaks ikkagi õiget retsepti. Kahe tunni pärast tuli meelde õuna mahla keeta. Sain mahla porgandimahla ja akvaviti pudelitesse ning panin küünlavahagi peale, mis ei õnnestunud väga hästi mahla endise kuumuse tõttu.

Tegin blogile uue päise pildi inspireeritud Beyoncé uuest singlist Countdown. Final word on et passin öösiti tühja [purki, milles oli mahl].

Seemneid pole, tühi, lendan ja naeran elust.
Juliusღ

Ema: tule vaata uut maailma (telekast); I: Maailma ilma Steve Jobsita?

2011-10-06T23:21:00.004+03:00

Sõin makarone. Sõin peeti. Sõin makarone. Sõin peeti. Sõin. Sõin. Sõin. Sõin. Sõin. Sõin. Sõin. Sõim. Sõim. Sõim. Sõim. Sõim. Sõimama. Sõimama. Sõiman. Sõimad. Sõimaku. Sõimangi. Tõin. Võin. Lõin. Preester. Can. Kann. Veekann. Lill. Matt. Tool. Radiaator. Nagi. Kell. Peegel. Uksekell. Uks. Liuguksed. Suitsualarm. Köögiuks. Lüliti. Prügikast. Külmkapp. Kraanikauss. Mikrolaineahi. Tossueemaldaja. Telekas. Laud. Tool. Aiatool. Tuhatoos. Plasttool. Plastlaud. Pesunöörid. Aroonia-pihlaka ristne puu. grill. tuhk lõkkes. puidust seinaosa. reha. Hair.

Nii mõttetu! See on kõik nii mõttetu. Mõned söövad makarone, mina kirjutan neist. Kirjutan makaronidest ja millestki muust ei oska kirjutada. Kirjutan makaronide kirjutamisest siis. Täna sõitisin '78 aasta Mercedesega!! Oranži värvi ja mingi eelsüütega - võimas :)

Aitäh

2011-09-29T20:07:00.000+03:00

You're the one that turns me off, you're the only one that can turn me on, NorahJones

2011-09-27T01:28:00.007+03:00

Olen palju mõelnud, mis on elu mõte. Ma olen ilmselt üks nendest vähestest, kellel on see küsimus igal hetkel peas. Olen mõelnud, mis on minu elu mõte, mida ma elus teha tahan, mis oleks, kui mind poleks või kui juhtuks midagi, mille tõttu kaotaksin võimaluse midagi elus saavutada. Saavutada elu mõtte?

Olen mõelnud, miks on inimesed sellised, nagu nad on preagu kõikjal. Miks inimesed käivad tööl, ehitavad maja, teevad oma igapäevaseid tegevusi ega... Kuid ma ei saa öelda, et ei mõtle, miks nad elus on või mis asi see on üldse. Mis on see maailm, kus me elame? Kes loeb seda lauset? Aga kes mõtles selle üle, kes loeb seda lauset? ; Ja olen jõudnud ikkagi samasse kohta tagasi: õnn. Õnnelikkus tuleb perest, armastusest, vabadusest, toidust, heast unest, meeldivast keskkonnast, värskest vaimust ning õhust.

See hetk, kus need küsimused peast kaovad, on mõnus. Vaatasin just filmi Love Actually. Nägin ühte lõiku sellest filmist Charise FBible lehel. Arvasin, et olen seda filmi näinud, kuid eksisin. Ma vaatasin kunagi palju filme, kirjutasin blogi ka. Ent see oli teistmoodi. Ma olin enamasti õnnelik selles out-of-life tähenduses, mitte et ma õnnetu oleks :)

Ja raske on saada selle tracki peale, mis teeb õnnelikuks. Peab mingi flow leidma. Peab armastuse leidma. Olen tähele pannud, et on kahte sorti psüühikat (kindlasti on veel tuhandeid eri mudeleid-võrdlusi): üks elab, ihaldab kedagi, soovib süüa ja telekat vaadata; teine vajab armastust, und, teadmisi ja õnne.

Word.

Oopus == 2

2011-09-21T18:08:00.004+03:00

Inimesed peavad end kõikvõimsateks ning surematuteks. Kuigi meditsiin on kõrgelt arenenud ning nooruses tundubki keha justkui kõike taluvat, saab varem või hiljem igale ühele selgeks, et inimkeha on habras. Esimene ohoo effekt.. või ahastus tekib õnnetuse järel, kui mõisad, et vigastus võibki jääda elu lõpuni su keha piirama. Siis hakkavad põlved valutama ning kas see on peaaegu ravimatu. Jne (see grammatiliselt ja stiililt taunitav lühend sobib siia ideaalselt)

Kell oli 16.04, sõitsin Liivi 2 õppehoone juurest kesklinnapoole. Vihma sadas. Oli parasjagu jõudnud Lossi tänava otsa ning hakkasin rahulikult laskuma mööda kõnniteed all-linna, et parkida ratas vihmavarju ning sõita bussiga koju lõunat sööma. Kümne meetri pärast see juhtuski - ma sattusin järjekordsesse liiklusõnnetusse. Seekord ei olnud mina süüdi - mina ju polnud see, kes avas autoukse, vaid see, kes sellele otsa sõitis. Ratas tahtis kaheksasse minna - ma lasin tal. Parem käsi surus end tugevalt vastu autoust, ent uks pani vastu. Prillid lendasid maha. Šokist üle saanud, mõtlesin veidi, võtsin prillid ja istusin maha. Autos olnud naise esimene reaktsioon oli: "Mu auto! Uks on täiega mõlkis! Mis sa tegid?" Kujutate ette mu emotsioone sel momendil? Aga välimust? Okei, väike clue on et viimane jäi väga rahulikuks ega süüdistanud autojuhti. See juhtus siiski hetkki hiljem, kui mina süüaluseks muutusin.

päev hiljem

Täna käisin arsti juures. Eile öösel mõistsin, et olen tugevalt põrutada saanud, ning lasin end üle vaadata. Loodetavasti laheneb kõik, nagu male tänu ässa kätele.

Kunagised mõtted

2011-09-16T03:25:00.004+03:00

Taldrik, alus, klaviatuur, monitor, hiir, matt, kõlar, käed, mõte, teadvus, tunne, radikate kate, radikad, kalender, lamp, dvd box, kõvaketas, volditud paber, lõigatud paberid, heli "pult", prilli puhastusvedelik, karp, koaala, cd-d, ööd.

Cat

2011-09-13T22:45:00.015+03:00

Üks koll on nurgas. Õigemini tont. Mäletate tondipüüdja multikat? Või siis filmi? Vilm oli igav, aga multikaid vaatasin kunagi pidevalt - nii võimas soundtrack oli :) Anyways, mu tont on tegelt üks Opera laiendus, mis ütleb mulle, millised skriptid jällitavad antud veebilehte (nt Google Analytics). Ma ei oskagi nüüd öelda, kas see annab mulle midagi juurde või mitte, vähemalt tondipüüdjad tulid meelde :D

Kaks nädalat on täis tiksunud või siis pidevalt 'ujunud'. Sest aeg on pidev. Samas oli mul vahepeal kogemus, kus aeg kaotas minu jaoks oma traditsioonilise flow ning jälle saab öelda tuttavat universaaltõdemust: aeg on suhteline ja eksisteerib üksnes indiviidi teadvuses.

Kolmas nädal tiksub. Tõesti vahva on see ülikooli värk. Ainult harjumatu on, et klassisüsteemi pole. On küll nn kursakaaslased, kuigi kursusi pole v.a. arstiteaduskonnas (kuigi courses on ikka = kursus eesti keeles ju), ent see pole nii ühtne. Seda tingib juba see, et enamik tudengitest saab suhteliselt vabalt valida endale meelepäraseid aineid meelepärastel aegadel nii, et inimene keda näen ühes loengus, ei ole suure tõenäosusega järgmises loengus, kus osalen. Aga see on nii basics ilmselt teie jaosk, samas kirjutan ju enda jaoks. Igatahes, sõpru on ligiduses vähe, aga ma olen optimistlik selles suhtes, et küll kõik paika loksub ja õiged inimesed mu ümber on üks hetk, kui olen piisavalt selle nimel tegutsenud.

Täna on 13. september. Palun õnne, ema! Loodan, et sul oli võimas päev!

Täna on Ervini nimepäev, no, olgu, äge :P

Homme on kolmapäev ja ma lähen joogasse. Olen kolmest korrast ühel korral kohal käinud + tutvustava tunni enne neid kolme korda. Hästi mõnus on. Tõeline puhkus pärast pikka koolipäev. Soovitan soojalt ;)

Ülle ütles ülimalt üllalt:
"Üllar, üles! Ürdid ülal ülistatud, ent üli üpsilopsid üllaril ülistan." Oh seda ülistamist.

Tahaks mainida veel, et meil ei ole iseendast olenevalt nii palju ressurssi, et teada saada asju, mille järgi januneme, nagu ütles mu sõber M. See on üks võimsamaid teese mu elus.

Julius
Efektid

Semantika I

2011-09-02T12:04:00.003+03:00

Ärkasin täna hetk pärast tema kätevahele sulandumist. Me abiellusime, see tunne oli imeline, just hingelise, sügavama mõtte poolest, mitte väliselt. Ta ütles mulle: "Nüüd sa võid," kuid ma ei mõistnud - minu jaoks eksisteeris vaid see imeline tunne, kui soontes voolab armastus.

Jällegi - rohelised, ehkki madalamad, kui tavaliselt mu unenägudes, mäed, ja nende vahel järv. Olime järve ääres, mina ujusin, tema istus kaldal - kõik oli juba iseenesest mõnus. Vesi polnud külm. Järsku ilmus lennuk - see polnud reisilennuk, mis kukkus taevast minusuunas, nagu tavaliselt mu unenägudes, see oli valge-pruunikirju vesilennuk,- ja maandus minust 10-15 meetri kaugusele vette.

Lennukis istusid vanem mees ja tema naine. Küsisin, kas saaksime lennukiga sõita. Üsnagi ratsionaalse jutuga vanamees oli kindel, et sellise lennukiga ei tohi me sõita, kui pole kunagi varem lennukiga sõitnud. Seletasime (tol hetkel oli meid kolm), kus kohas me lennanud oleme ja et sellega pole probleeme. Leppisime kokku, et sõidame siis nende vanainimeste koju.. lennukiga. Järgmine hetk, ehkki ajaliselt palju hiljem, olin tema kätevahel.

Avasin silmad - minu tuba: hämar, pehme voodi, soe, ent teda polnud mitte kuskil. Hakkasin meenutama tema nägu - ma kindlasti teadsin teda päriselust. Võib-olla oli ta keegi, keda olin kohanud eelmine õhtu psühholoogiatudengite peol, võib-olla keegi, kes oli mulle niisama uue inimesena silma jäänud, võib-olla keegi, keda teadsin juba kaua, - keegi, kes..

Käitumise regulatsioon

2011-08-28T23:52:00.003+03:00

Kõik järgnev on katse võtta kokku mõtisklused, mis põhinevad minu elu praegusest hetkest alates kõige hilisemal (siiski määramata) perioodil nähtul, kogetul, kuuldul. Oluline on meeles pidada, et ma pole veel lugenud ei Piiblit ega Darwini evolutsiooniteooriat.

Usk on kaasnenud inimestega jäädvustatud ajaloo algusest saadik. Kust on usk kõikvõimsusesse, jumala(te)sse, aja- ja ruumivälisesse loojasse, disainerisse, maailma pärit? On see kristlik Jumal, kes oma poja Jeesuse läbi tuletas meelde oma olemasolu inimestele? On see meie arenenud ajutegevus, targa inimese eneseteadvus, lõputu teadmiste jada "ma tean, et ma tean, et ma tean, et ma tean, ..., et ma tean, et olen olemas", mis ei suutnud leida paremat, teaduslikult ja mõistuspäraselt seletatud vastust oma aju tegevusele ja looduse toimimisele?

On väga võimalik, et me elame Jumalariigis, kus Jumal on loonud maailma: universumi, füüsikaseadused, Maa, inimesed ja looduse. Ta on seadnud kõik nii, nagu seda näeme ja tunnetame; ta on loonud meile oaasi, kus kõik protsessid on stabiilsed, vähemalt mingi aja.

Lugesin hiljuti ühe teadlase (mul on harukordne mälu nimedele - miks?) loodud maailma geenipangast, mis jälitab iga naise geeni kuni ühise aafriklannast eelkäijani. Iga naine tänapäeva maailmas saab vaadata, mis teed pidi (geograafiliselt) tema eelkäijad on jõudnud temani. See on minu jaoks kohutavalt segadust tekitav: ühtepidi on tegemist geeniteadusega - 21. sajandi ühe võimsaima evolutsiooni seletava alaga, ent teistpidi kõige ehtsama tõestusega Piibli tekstile: Jumal lõi mehe ja naise.

Minu nägemus elu tekkest evolutsiooni jälgedes on kaootiline: mitmest erinevast faktorist sünnib ideaalne keskkond, kus hakkab midagi arenema. Tekkisid erinevad keemilised ühendid, esimesed ainuraksed, hulkraksed, esimesed kalad, esimesed maismaaloomad jne. Kui see polnud ÜHE olevuse areng - need kalad tekkisid kümnes erinevas loigus (kuigi miljonite aastate jooksul) ja seda ka mitte masinlikult: "Oh, näed, kala! Wow!" Vaid lihtsalt kujult ja funktsioonilt muutus see väike "karvane" limusk ükskord meile tuntud kala sarnaseks. Ja samamoodi tulid loomad veest välja: see polnud ühe sisaliku samm sõnade "see on üks väike samm minu jaoks, aga suur samm evolutsiooni jaoks" saatel; see oli pikk protsess, kus veeloomad hakkasid üha rohkem harjuma õhuga, miljonite aastatega tekkis füüsiline oskus läbi naha hingata ning pikapeale tekkisid kopsud. Ei olnud ühte naist, kellest kõik sai alguse: terve inimeste liik tekkis suure hulga loomade muutumiseks meile tuttava "inimese" mõiste sarnaseks olevuseks. Seega selline vaade geenidele lükkab osavalt ümber evolutsiooniteooria.

Teisena - armastus! Meie elus on põhikohal armastus - ja ka siin on mitu lähenemist. Esiteks inimlik, eluline, ent ka vanamoodne uskumine, et armastus on näteks Jumala loodu, milleni peame jõudma, et olla elus õnnelik. Armastus ja õnn on kaks asja, mis on tegelikult indiviidi elus põhilised. Teiseks tänapäevane, teaduslik ja kalk lähenemine: armastus on keemiline protsess, et kaks inimest, emane ja isane loom saaksid kokku, teeksid sugu ja sünniks laps, kes saaks seda kõike omakorda kellegi teisega teha. Samuti on loodus teinud seaduse, mille kohaselt kaks sugulast ei saa omavahel paljuneda ilma, et tekiks halb mutatsioon - inimesel on puue või harva esinev haigus. Ka sellel on kaks vaatepunkti: see on Jumala või elu eetiline plaan (või midagi taolist) või see on looduse viis lasta loomadel võimalikult erinevaid geene kokku panna, et liik jätkusuutlikum oleks. Kõik see on üsna mõistetamatu meie jaoks: ikkagi peaks olema suurem ja suunavam, disainiv jõud. Ja selle algse "teise" füüsilis-keemilise mõiste järgi on armastus kõigest vahend kahe inimese üksteise juurde jõudmiseks, pere kaitsemiseks ja laste üleskasvatamiseks.

Edasi: kui Jumal on selline, nagu Piibel teda kirjeldab. Ja maailma on selline, nagu Piibel seda kirjeldab, siis minu jaoks on kuskil loogikaviga. Alustan kõige välimiselt ja ühtlasi tähtsusetumast murest.

Oletame, et 2000 aastat tagasi tõesti sündis mees, Jumala poeg, kes rääkis inimestele Jumala armust ja saatis ilma jüngrid. Miks kujutatakse teda valge inimesena, sellisena, nagu ta on iga risti ja pildi peal, kui tegelikkuses elasid sel ajal Jeruusalemma kandis tõmmud, konksus ninadega tüüpilised moslemi välimusega inimesed? Miks ei ole kõnelenud sellisest võimsast inimesest ükski tolle aja suurim ajaloolane ega kirjanik? Need on vaid pealiskaudsed mõtisklused ja ei ole mind heidutanud tõe otsimisel.

Rohkem valmistab küsimusi evolutsioon ja Piibel. On ju tõestatud, et enne inimesi oli mitu miljardit aastat mitte midagi ja siis areng ja teised loomad. Olgu, ma saan täiesti aru, et Jumal lõi kõigepealt maailma, millel lasi areneda (ja Jumal elab väljaspool aega, seega talle on tühised need aastad, ta lõi aja pärast meie jaoks siis äkki) ja siis alles inimesed (läheb naisgeeni osaga kokku). Ja Jumal tõesti lõi meid nii keerulisteks, nagu oleme. Kusjuures ta lõi inimesed oma enese näo järgi - ja Eeva Aadama küljeluust. Ta lõi meile loomad, või vähemalt lasi kõigel nii areneda selliseks, nagu tänapäeva kõik on looduses. Lisan veel kogu universumi ja iga pisemagi detaili. Ja kui nüüd mõelda sellele, siis see tekitab minus pettumuse: see pole enam ilus jutt Aadamast ja Eevast, kõikidest imelistest loomadest ja loodusest ja paradiisist. Ei, tegelikult see ei peagi olema. Mis ma tahan öelda, on et kui mõelda Piibli lugu tagataustaga tänapäevasest teadusest ja rääkidagi seda selliselt ka mittekristlastele edasi, siis tegemist on uue usuga, mida ei saa enam nimetada kristluseks.

Kolmandaks tuleb mulle meelde ühe tuntud nobeli preemia kandidaadi lause: kuidas saab Jumala loodud maal elada kaheaastane laps, kes sureb pikalt ja vaevaliselt nälja tagajärjel? Okei, jätame selle ühe lapse - võib-olla tal on patud või pole teised inimesed oma missiooni aidata kogu inimkonda piisavalt tõsiselt võtnud ja keegi peab "maksma" selle eest või mida iganes. Kuid kuidas sai Jumal luua maailma, kus 2/3 elavatest inimestest kukuvad pärast surma kuskile pimedusse, kuna nad ei kuulnud Jeesusest ja Jumalast? Kuidas ta saab selline jumal olla?

Alati saab välja tuua tekstilõike, tsitaate inimestelt nii eilsest päevast, 20. sajandi algusest kui ka keskaja algusest, mis räägivad Jumalast, võimsatest sündmustest ja kogemustest. Sama saab teha ka Jumala vastu rääkivast materjalist - sellised asjad ei köida mind, maailmas elab tohutult kuulsaid ja tarku inimesi, kelle arvamust võib tsiteerida. Sama ei saa teha näidetega päriselust: inimene palvetas Estonia peal ja pääses õnnetusest - aga äkki palvetasid ka ülejäänud 1400 inimest? Nende stoori lihtsalt ei jõudnud kunagi meieni... Öeldakse, et mida rohkem teadust, seda vähem usku, ent ma päris ei poolda nii radikaalset arvamust.

Ma usun, et Jumal ja usk on väärtustelt ja inimese elu mõttes õiged: enamuse jaoks piisab elus õnnest, isegi kui tõde pole või loogika on vigane, ja kristlikud (või ükskõik mis normaalse usun, nt budism) väärtused on ülivajalikud maailma paremaks ja rahulikumaks muutmisel. Usule pole teaduslikku tõestust - see on täiesti adekvaatne fakt. Samuti ei saa öelda, et kõik pole kinni inimese psüühikas, meie eneseteadvuses - ka see on üsna kindel fakt. Ent kahte asja ei saa korraga uskuda. Ma usun, et vajame uut usku.

Me vajame usku, mis oleks modernne (kuidas saab uskuda 2000 aasta vanust lugu, millele pole ühtegi tõestust - nagu ütles üks teadlane - siis see on hirmus, kui sellised inimesed satuvad tähtsatele kohtadele - näiteks paavst - jumal teab, milliseid jutte nad veel uskuma võivad hakata!), mis kätkeks endas kõike teaduslikku - inimese anatoomiat, füüsikaseadusi, maailma loomist, evolutsiooniteooriat; mis seaks meid loomadega võrdseks; mis oleks inimesele lähedal (seega protestantlik edasiarendus). Kuid mis kätkeks põhiliselt armastust, väärtusi, maailmarahu, hoolivust, teiste aitamise ja indiviidi vaimu ning teadvuse arendamise ja lihvimise ideed. Usu, mis annaks meile Jumala, kes on meie vaimne isa, kes annab meile jõudu ja õigeid mõtteid, suunab meid õigetele radadele, õigete inimeste ja tegudeni. See usk ei põhineks tuhandeid aastaid vanal raamatul või tõestisündinud lool.

See usk oleks meie endi ajus, meie füüsilises teadvuses ja seda kõikide teadlikul valikul. See oleks tänapäeva usk Jumalasse, tema riiki ja seda inimeste mõtlemise maailmana, mis kajastuks Maa peal rahu, heaolu ja õnne lainena.

Kell on palju.

Julius
Homme ülikooli - põnevil, samas stoliselt rahulik.

2011-08-26T17:12:00.002+03:00

Mõnikord, tegelikult üsna sageli tahaks kaua kohtamata sõpra vaadata kaugelt. Tahaks vaadata eemalt, vaadata, kuidas ta käitub: kas midagi on muutunud, kas midagi on uut või on just nimelt täpselt selline, nagu kunagi; kas tema välimuses on midagi muutunud, kes on ta ümber, kus ta on, mõelda "miks just seal?". Tahaks kõndida edasi, lausumata pealiskaudseid viisakusi: "Oi, pole nii kaua näinud,", "wow, milline soeng! Millal selle teha lasid? See sobib sulle, tõesti äge," ja siis "kuule pean preagu jooksma, aga helistame, eks!? Lähme välja mõnipäev! Mhmh, helistame!"

2011-08-23T19:16:00.002+03:00

Kui midagi teha pole, söö. Kui süüa ei taha, vaata telekat. Kui sealt midagi ei tule, loe raamatut. Kui head raamatut hetkemeeleoluks pole, veeda aega arvutis. Kui ka see end ammendab, tegele millegi produktiivsega: õpi või tee trenni. Võib ka niisama mõelda, kuid võib proovida ka mitte midagi tegemist - või üllatuda, kui palju mõtteid ja tegevusi sulle peagi pähe kargab. Aga ma ei saa mõelda ega treenida, sest pole lihtsalt abstraktseid esemeid.

Who says

2011-08-18T00:58:00.001+03:00

Armastusega on omad lood siin ilmas. See on alati kuskil ootamas, luuramas, hiilimas ja jälgimas. Ja samal ajal pole seda mitte kuskil. Kui armastust pole, on mõistus, ent kui ta natukenegi endast märku annab, puruneb kogu maailm mõistusega eesotsas. Kuid õnneni viib armastus, mis on välja valitud mõistuse poolt. Kuid sageli polegi armastus ega õnn oluline. Kas see on mõistuse pettusskeem? Kuid sageli polegi mõistus oluline? Armastuses ei tohigi mõelda? Ma tahaks armuda, kuid armastus hiilib endiselt. Kuid võib-olla see polegi armastus, vaid tee põrgusse isiklikult. Kuid ma ei usu põrgusse. Ma usun teadvuse arengusse ja hinge rahusse. Elu on armastus ja õnnelikkus. Elu on teadvuse areng. Kas pole te tähele pannud? Väike laps istub maas, lipp käes, süvenenud tegevusse, mis juba paar aastat vanemat inimest enam absoluutselt ei huvitaks. Miks see nii on? Lapse aju areneb? Miks aju juba alguses osav pole? Ilmselt pole piisavalt närviühendusi. Aju areneb füüsiliselt, kui oma mõistust, meelt treenida (sellest avastusest rääkis täna dalai-laama). Kas pole huvitav ja imeline? Miks aju areng siis peatub? Ent kas evolutsiooniliselt on läinud selleks sadu miljardeid inimesi ja genoomimuutusi, et kas või selle basics tasemeni jõuda? Või on aju algusest peale nii võimas olnud? Kas elu ongi selleks, et iga inimene arendaks oma aju, et kogu inimkond arendaks edasi personaalset, inimlasele omast teadvust? Kas elu on armstamiseks või on armastus elu edasiviimiseks? Ent ehk neid ei saagi eraldi vaadata: armastus ja elu jätk on vaid samal ajal võimalikud? Kõige selle suurepärase kõrval on meie mõistus nii piiratud. Oleme küll arendanud tehnika enneolematule, imetabasele tasemele, ent aeg on asuda mõistust ja teadvust arendama. Aeg on armastada, hoolida, hoida, taibata. Ja olla armastatud.

All we ever do is say goodbye

2011-08-16T21:22:00.007+03:00

Täiesti uskumatuu on kõik. Kõik puu- ja juur- ja aedviljad on isekasvatatavad :P Ja sel aastal pole üle pika aja peaaegu üldse pahasid usse ja loomi, nii et kõik on puhas. Näiteks pole ma iial saanud ussitamata valge klaari õunu või vaarikaid meie aiast. Ja see kõik on nii hea maitsega. Tädi andis suuri kasvuhoonekurke ja kümmet eri sorti tomateid (pirnikujulisi, 1cm läbimõõduga kollaseid ja punaseid jne) ja paprikat.. ja isekasvatatud viinamarju. Nii äge on süüa kõike oma aias kasvanut ja ema küpsetatut leiba näiteks.

Three Lost Philosophers with Lamps dancing Cha-Cha

2011-08-13T21:55:00.003+03:00

Enamik eestlastest on elanud siin maal sünnist saati, kasvanud teadmisega, et meie elu siin on hea ja kõik ümbritsev normaalne. Isegi kui vaadata Hollywoodi- või dokumentaalfilme ja lugeda raamatuid võõrmaadest,-kultuuridest, ei ilmselt mõista saa, missugune elu päriselt näiteks Ameerika Ühendriikides on. Võib uskuda, et Hollywoodi filmid on suur näitlemine, ent üha enam hakkan mõistma, et tegelik argielu ongi just selline. On tänavaid meeleheitel koduperenaistega, on meeletuid college partysid, on lihaselised ameerika jalgpalli mängijad, suured rikaste inimeste ballid, vaesed getod, kus neegrid istuvad põlevate autode kõrval ja räpivad või mängivad korvpalli. Ma olen mõelnud, et kindlasti ei tahaks elada USAs, kus on liberaalne majandus, korrupeerunud poliitika, kehv toit, rasvunud inimesed.. Ent mõnikord ikkagi tahaks seal elada, nautida seda "teistsugust" reaalsust, rohkeid võimalusi, suurust, inimesi, omamoodi kultuuri ja põnevaid paiku. Olen üsna veendunud, et tänapäeva maailmas Eestis elamiseks on tarvis nii aastas korra-kaks nädal-kaks kui aastate jooksul pikemalt 3-6 kuud mujal elada. Nii säilib hea tunne, et Meil on kõige mõnusam - selle kipub sageli ära unustama. Ja tänapäeva reisimisvõimalustega ja inimeseni jõudva informatsiooni kogust arvestades peabki rohkem liikuma ja oma silmaga vaatama.

Stop this train

2011-08-09T22:31:00.004+03:00

Tartuff notsu käib. Põhiliselt raekoja platsis, Athen keskuses ja Pauligi telgis. Viimases on rohelised diivanid. Raekoja platsis käisin eile: jõudsin kohale (kuigi hakkasin tulema tund varem) 25 minutit enne esimest filmi ja ei mahtunud liikumagi. Nägin mitmeid endisi koolikaaslasi, kuid in the lack of lets-find-some-chairs otsustasin istuda Pauligi telgis. Nii kaugelt helita filmivaatamine muidugi välja ei tulnud ning otsustasin järgmise filmini kuskil mujal olla. Sõitsin Anne kanali äärde, kus oli just lõppenud 3D rannapidu (kõik tundus imetabane: oleks pidanud kohe sinna minema). Pool südaööd sõitsin tagasi raekoja platsile, kus vaatasin Lars von Tieri filmi lõpu ära: Maa ja teine planeet põrkasid kokku - Oh Pooh! Kohe pärast filmi lõppu haaras mind Reporteri reporter, õlal led-lampidega kaamera ning küsimused pähe õpitud (seda nalja näeb siit). Pärast seda algas prantsuse 21aastase noormehe film "Kujuteldav armastus", mis on tema teine film. Kusjuures stsenarist on ühtlasi ka režissöör ja peaosatäitja. Kokkuvõtlikult biseksuaalsest vabadusest. Lahkusime vahepeal ilmunud Liisiga 10 mintsa enne lõppu. Kell oli pool kolm, kui koju jõudsime.

Teine päev, täna. Ärkasin 10 - pole üsna kaua nii vara ärganud, okei I lie, 10päevasel peol ärkasin isegi kell 8 once. Sõitsin rattaga linna (sain eile ratta hooldusest - kõik on nii korras!) ja veetsin mõnusad 3 tundi hinnates küpsisetorte ja vaadates JJ-Streeti hüpiknukke. Sõitsin koju, tegelt vahepeal käisin korra A juures, tegin mälutreeningut ning in car sõitsin emaga linna tagasi. Athena keskuses näidati 3D nädala raames filmi "To save a life", millest noppisin tsitaadi: "Life is a journey. Not so much to a destination, but a transformation." Inimesi oli ülipalju, film oli ülivõimas ja emotsioon ülimaaliline. :D

Jalutasin koju, platsist läbi, film hakkas, ostsin šefiirikorvikese, as always, banaaniga, ja väikese paki krõpse. Sain teada, et olen üksinda kodus. Halb, tahaks kellegagi koos olla :) Tegin kannu mõnusat teed, kuulan John Mayer LA live plaati ning nüüd tuli meelde, et peaks tädile sünnipäeva puhul üllatuse ära tegema. 10-12 olen maal. Ah.. homme hommikul lähen kirurgi konsultatsioonile ju.

Õde tuli Rainiga külla korraks, how cool is that ;)

Pai

People are designed for many things, but loneliness isn't one of them

2011-08-03T22:09:00.003+03:00

Pedassaar
neljapäev, 28. juuli 2011

Maandusime autodega jalgtee äärde, kust on umbes pool kilomeetrit rannani. Otsustasime sõita autodega nii kaugele kui võimalik - saime veel paarsada meetrit edasi. Kolm autot olid asju täis: kaks kummipaati, kaks telki, mitu korrmakatet, köied, kahe päeva söök, juua alates kaevu- ja pudeliveest kuni coca-colani, isiklikud esemed (näiteks mul oli pooltäis matkakott), magamiskotid, tekid, padjad, kaamera, päästevestid, aerud, viis pumpa jpm. Vedasime kaheteistkümne inimesega asjad randa ja hakkasime pumpama paati, mis näeb välja nagu päästeparv - musta värvi, oranži katuse ja triipudega. Kindlasti üle viieteistkümne aasta noor oma keskmistes aastates paari teibitud koha ja läbilaskvate ventiilidega parv 12le inimesele - tõotas tulla põnev üleminek.

Panime enamik asju suurde "päästeparve" ja mõne ka väikesesse aerupaariga kaheinimese kummipaati, päästevestid selga ja hakkasime liikuma Pedassaare poole. Kaks väikese, neli-viis inimest suurema paadiga ning ülejäänud kõndisid-ujusid. Teekond pidi GPSi järgi olema umbes üks kilomeeter, paremal juhul veelgi lühem, ent meie paatidega panime pisut mööda ja teekond venis pooleteisttunniseks, veelgi enam, et oli vastutuul, kerged lained, puidust aerud ja vaid kaks poissi paadis, kellest ühel oli rangluu nihestus, ent saime hakkama. Maabusime ikkagi lähimasse punkti saarel, kus kasvavad kibuvitsapõõsad - istusime, sõime natuke ning läksime pesapaika otsima. Valdur, retke juht, otsustas asuda samasse kohta, kus oli oldud eelmine aasta. Viskasime asjad rannale, tegime esimese kerge eine (jäätis ja puuviljasalat ning arbuus) ja asusime filmiks ettevalmistusi tegema.

Tegime saarel filmi "Hakka elama" (kuigi vahepeal tekkis plaan nimetada film "Oled sinine või mitte"-ks) võtteid: mees elab Tallinnas igapäevast rutiinset elu: pidutseb sõpradega, töötab kontoris paberiaugustajana, päevad veerevad õhtusse; ja ühel päeval, kukkunud kaevu, leiab end sellelt "üksikult" saarelt, kus kohtab kahte sinist avatari (abakani) ja ühte vaenulikku kollast avatariannat; mees armub avatari, ent leides elu mõtte, satub tagasi linna ja hakkab elama.

Meil oli kaasas kaks kehavärvi: sinine ja kollane. Mõlemat jätkus eeldatavasti kolmele inimesele. Otsutati, et mina peaksin olema üks avata (suurt kasvu), yeah. Ent ma olen suur ja minule läks nii palju värvi, et sai vaid kaks avatari teha, ja ma olin laiguline, sest värv sai otsa.. =( =D Maali oli kollane ja Laura teine sinine. Tegime stseene rannas, metsas, lõkke juures. Pärast pesime meres end puhtaks, loodan, et kunagi näevad kõik seda ägedat filmi.

See õhtu oli võimas: peale filmimist sõime lõkketulel küpsenud õhtusööki, istusime lõkkeääres, laulsime, rääkisime, ehitasime. Paar tundi oli täiesti tuuletu, soe ja vaikne ilm. Kõik oli rahulik, süda puhkas. Lauri ehitas onn-sauna: kuumad kivid liiva sisse, puidust raamiga kate peal, 10 inimest sees - võimas!

Kuid tol õhtul möllas mandril suur torm: Tallinnas uputas, Väike-Maarjas murdusid puud, mitmel pool kadus elekter. Tänu Jumalale hakkas meil alles öösel sadama. Tõsi küll, suht raju sadu oli (minu telk hakkas läbi laskma ja pidin jooksma varju alla, mille olime teistele ehitanud koos Valduriga), ent suurem möll läks meist ilusti mööda.

Hommik oli pisut masendav: kõik oli vihma poolt tasa tehtud, lõke kustunud, puud märjad, süüa polnud, paat vett täis, asjad märjad jne. Ent tuju oli peaaegu et super hea. Sel päeval saime 20 minutiga mandrile: läksime õigest kohast, laiu pealt, tagant puhuva tuule ja suuremate lainetega, yeah baby.

See on päris hea:) :

Julius
Raha tähendab vabadust, vabadus on elu

2011-07-18T21:29:00.004+03:00

Naised tilgutavad prill-lauale tõenäolisemalt kui mehed.

Nagu pätsiga pähe saanud

2011-07-17T14:35:00.004+03:00

Mida teha, kui tõesti mitte midagi enam teha pole. Tõesti, südamest öeldes ei taha-viitsi ühtegi raamatut lugeda ega end harida, pealegi peakski puhkama mõttetegevusest. Saaks sõpradega kokku? Et teha mida? Seda enam, et on suvepuhkus ja pühapäev ning seetõttu on suurem osa sõpru linnast väljas. Ka kinno ei söenda minna, kuigi Harry Potteri viimase osa viimane osa on kinos, sest pilet on 6 eurot. Kuus eurot maksis Uku Suviste kutsumine HTG viimase koolikella aktusele. Kusjuures esitati 5 rohkem kui igavat coverit häälest ära klaveril. 6 eurot on ilmselgelt liiga palju sellise sodi eest - suuremad ja paremad, mitme esinejaga kontsertid Tartus maksavad 4-5 eurot.

Joon valget mandariini teed suhkruga, mis on ülikahjulik, don't know why, aga on, mett ju pole.

Telekat ka ei viitsi vaadata, kuigi eile vaatasin Sony TV-st filmi "Kolmeteistkümnes korrus". 13th Floor on Matrixi analoogia, veel enam see on tehtud umbes samal ajal. Kiirelt kokkuvõttes: üks firma loob süsteemi, mis kujutab virtuaalselt päris maailma, kuhu saab siseneda enda näoga kehaga ja elada selles ajas-maailmas päriselt, mingit aega muidugi. Ja siis tuleb välja, et see maailm, kus see virtuaalne maailm loodi, on ise virtuaalne maailm. Ja siis inimesed vahetavad oma näoga kehasid, käivad teised maailmas nooremate naistega seksimas või niisama lõbu pärast tapmas. Soovitan seda filmi, peaaegu sama hea kui "Liblika efekt" või "Shutter Island", tegelt viimane pole üldse eelmiste tasemel, though a mindfuck, too.

Mu arvuti ütles üks päev üles - ei võtnud enam pilti ette. Tuli välja, et mälu põles läbi.. Igatahes saan oma supermäluga arvuti parandusest tagasi homme, esmaspäeval, sest täna on ikkagi pühapäev ja mitte põrmugi ei toimu Tartu linnas. Vahel mõtlen, et oleks pidanud ikkagi UK-sse minema. Peale selle, et ma pole kindel oma erialas ja ei taha pea eest tundmatusse hüpata (võttes õppelaenu ja koormates vanemaid), võib vastuargumendiks olla ka, et ma ei taha passida 5 aastat korteris või ühikas, süüa kuivtoitu, töötada kuskil pubis ettekandjana ja kaotada kontaktid, eriti erialased, oma eesti sõpradega.. Ent sellele vastu tean mitme sõbra heast kogemusest, et UK oleks elu parim otsus: sealne ühikaelu on ülilahe, inimesed üliägedad, peod kõige rajumad, haridus ülipro ja ilmad ülivihmased =P Hoolimata kõigest, see tähendab sellest, et jään ilmselt Tartusse, on mul kindel plaan olla kooliajal vähemalt ühe aasta välismaal, muidugi pärast 2012 aastat, kuna olen ebausklik (või pigem usklik?).
Arvuti juurde tagasitulles - ma ei saa ka oma arvutis olla, et tegeleda nt disainiga, aga tegelt ei peagi ega tohigi suvel arvutis passida, ning selle teostuseks käisingi paar päeva maal.

Hakkasin sel reedel, üleeile pärast pikka viivitust natuke enne kella kuut õhtul Tartust sõitma Kääriku poole. Sõitnud 35 minutit olin peaaegu kohal - sõita jäi veel 2-3 kilomeetrit -, kui pidin peatuma, käimas oli Estonian Rally ning just sel hetkel oli otsustatud korraldada etapp just sellel teelõigul, mis viis meie suvetaluni, minu sihtkohta. Kusjuures tuli välja, et üritus oli hakanud 10 minutit enne minu sinnajõudmist. Mismõttes kulutatakse kütust selliseks asjaks... Pärast kolme- ja pooletunnist ootamist jõudsin kohale 22.16 =P Igatahes, selline oli mu reede.
Täna tagasi sõites võtsin Otepäält peale hääletaja. Vaene noormees oli sõbra ema poolt majast välja visatud. Koju jõudnud pesin ema auto ning saatsin ta Tallinna poole teele. Ka mu isa on kodust ära veel mitmeid päevi.

Niisiis istun Tartus, kodus, ema arvutis, rangluu nihestuse ja peaaegu kõigest tüdimusega. Läheks magama? Ei, ajab rütmi sassi. Kammiks sassi? Ei tea kas maksab, midagi kindlasti maksab, ent kas see on, mida soovin? Viimasel ajal on mul tüdimus joobes oleku vastu. Mitte, et küllastus oleks pidevalt svipsis olemise pärast, sest ma pole eriti tihti, vaid puht vaimselt tunnen end paremini kaine olles, ent ka füüsiliselt hakkab vastu. Ning ei saa mainimata jätta ka ohutust... =P

Inimese jaoks on ikkagi kõige kallim tema enda keha, selle heaolu, vaimu erksus.. Mis muud siin ilmas üksikhinge jaoks tähtis on, vastasel juhul poleks tema jaoks enam teadvust, seega ka maailma ennast, mis tähtsust siis kõigel üldse oleks indiviidi jaoks? Polekski. Kes me oleme, kust me tuleme, kuhu me läheme - üks vähestest Beieri tunnist meelde jäänud teostest.

Sassi kammida pole vaja ka selle pärast, et ma pole Sander Gering. Pealegi on mul ülihea Down On The Naturals firmalt šampoon, mida pole testitud loomadel, mille pakend on taaskasutatud materjalist, mille lõhn on parem kui ühelgi teisel kommertstootel ning mis on üks odavaimatest. Rohelises tuubis DON šamps hoiab mu juuksed ülikaua "normaalsed" - need ei sisalda halbu kemikaale, mis peanahka rikuvad, ja nii taastub sujuvalt ka keha loomulik "puhastus". Paar sõpra ongi hakanud iga umbes 7 päeva tagant juukseid pesema, kuna üks hetk avastades, et paar päeva pärast pesemist lakkab rõve tunne ning ka välimus muutub normaalseks, loobusid tihedast igapäevapesust - nagu kunagi lapsena. Mäletan hästi, kuidas väikese poisina käisin kord nädalas saunas ja mingit teemat polnud rõvedate rasuste juuste vmt-ga. Samas nüüd vanemaks ja karvasemaks saades peab deodorante ikka kasutama tihedamalt. Õh, mulle üldse ei passi (higi-suu)haisevad inimesed, ma kohe ei suuda nendega suhelda, sorts, like shorts.

Tahaks sushit teha. Õigemini - süüa, aga odavamalt kui eesti fakin' restod. Räme ülehindlus on siin! Isegi Leedus Palangal sai tänavalt osta sushit 8 tükki karbis alla 45 eurosendi tükk! Tartus on nii Laia ja Jaani tänava nurgal asuvas kui ka Taskus hinnad alates 1 euro tükk. Vaatasin enne teed tehes kappi ja meil on vetikaid, wasabit, gingerit, alused rullimiseks.. riisi vist pole.. kala ka pole. Kas teadsite, et päris toore kalaga teevad sushit ainult need väikesed mere-järveäärsed hiinakad, kelle võimuses on ise püüda terve kala ja see üsna momentselt sushi sisse panna. Euroopas on kala enamasti vähemalt külmsuitsutatud, aga suur valik on ka aed- ja juurviljade ning muude eksootiliste lisanditega. Kas keegi oskab ja tahab minuga sushit teha? Õpetama ma ei hakka, selleks on google.

Rääkides Google Plusist - mind on sinna kutsutud, ma pole vastanud, olen unsubscribe'inud ja ignoreerinud, ent eilsest Postimehest lugesin, et tegu on vägagi huvitava suhtlusprojektiga. Samas, milleks veel ühte, kui Facebook on olemas =) Samas seal saab Picasa pilte, Gmaili stuffi, Youtube'i jne jagada, vist. Peaksin ikkagi uurima?

Pläma on tohutult, raudselt on midagi veel hingel.. Õigus! Mis ma teen siis? Kas keegi hea sõber tahab minu juurde tulla, sushit teha, filmi vaadata, naerda, laulda, tantsida, mu rangluud ravida, suudelda.. okei läksin listiga ülekäte, tegemist on loova mõtlemisega, mis on vastand lineaarsele mõtlemisele - neid võib rakendada eraldi või kombineeritult. Kuulake Argo Valsi muusikat - see on super! Tegemist on geeniusega, samas ma võin liialdada ka, ent kuulamist väärt igatahes! http://tinyurl.com/6a5vxto

Ja lisaks ikkagi.. Kas SUL on MULLE anda vihje, valem, mõte, idee või sketš, mida teha olukorras, kus füüsilist tegevust kehaliste takistuste pärast teha ei saa, raamatuid ei viitsi lugeda, arvut pole või lihtsalt ei taha tervet suve selles passida, sõbrad on linnast väljas, šoppamiseks raha pole, sassi kammida ei soovi, õppetööst tahaks puhata, rattaga (jällegi põhjus nr 1 tõttu) sõita ei saa jne? Selline lühike küsimus Sulle :)

Minu meiliaadress on vjulius70 =ÄT= gmail . com nagu VJ Julius ainult topelt J-ta, et te teaksite üks kord ometi, kust see V sinna ette on saanud. Veel kaugemale minnes sain selle idee aastaid tagasi MTV-d vaadates, kus olid VJ-d =D Et siis meilige mulle. Kõigest. Alati. Sest suhtlemine on üks elu vundamendikividest. Või üks osa betoonist, või lihtsalt mullast. Enam ma MTV-d ei vaata, haige mainstream ehk Club Tallinn või Koit Toome stiilis RnB.

Tänan tähelepanu eest,
Te kõik ebardid, soerdid, väärsünnitised, värdjad, väärakad, monstrumid,
Andres Lipstick

Julius muidugi

Tõesti ei tea, kes see vant on.

2011-07-04T01:53:00.001+03:00

täiesti pekkis kui võimas - selline emotsioon noh

2011-06-22T17:08:00.002+03:00

Aitäh lillede eest, neid on räme palju :) Ja need on nii ilusad. Aitäh, et meeles pidasite! Kool on lõpetatud, järgneb klassireis 23-26 ja tantsupidu 27-03. Järgneb suvi, järgneb bänd ja ülicool aeg.

Kes kinkis ühemeetrise punase armastan-sind-roosi? :P

Roose on tõesti palju.

Õigus vaikida

2011-06-20T19:42:00.003+03:00

Inimene ehitab maju, kuna on elusolend, kuid ta kirjutab raamatuid, kuna teab, et on surelik. Ta elab teistega koos, kuna on kariloom, kuid ta loeb, kuna teab, et on üksi. Lugemine on talle seltsiks, mis ei hõiva ühegi teise seltsilise kohta, mida aga ükski teine seltsiline ka asendada ei suudaks. Nii et lugemise mõte on just samavõrd imelik nagu me elu mõte. Ja mitte kellelgi pole voli meilt selle ime kohta aru nõuda.

Nagu romaan

2011-06-18T02:26:00.002+03:00

It's been a year since my last entry. Vähemalt tundub nii. Õigemini, on möödunud üsna palju sellest ajast, kui tundsin millestki kirjutamise tunnet. Vaatasin just filmi, kus mees kohtas naist, ent pärast tuli välja, et naine oli tema venna uus kaaslane. Nagu Kuu Maale, või Maa Päikesele. Kes suudaks seda ette kujutada, et meie Päike on suurimate teadaolevate tähtede kõrval kui on õun Maa suhtes? Või et sama võrdlus käib meie Linnutee galaktika kohta? Või kvarkide ja aine kohta? Eile vaatasime Stellaga Dirty Dancingut, milles dirty dancingut jäi üpris väheseks. Kas oleksin seda vaadanud, kui she poleks mind selleni juhatanud? She tundub emane; siinkohal on koht gay-aktivistidel häält tõsta: sool vahet tegevad keeled tuleks ära keelata - üks võimalik ja üsna kiire võimalus inglise keelel kaotada lingua franca staatus.

Leidsin jalast kaks pindu ja surkisin puhta nõelaga need välja, puhastasin kriimud ning panin plaastri peale - tänapäeva meditsiin on võimas! Torge isiklikku kehasse tõi mind tagasi reaalsusesse ja andis vägeva impulsi magama minemiseks. Üsna nõme on ilm ja valge valgus külmas õhus, vähemalt klassiraamat on trükis.

Käisime ka Südametemurdjat vaatamas - omaklassi turvaliseim. Seim on Lätis seadusandliku võimu organisatsioon. Organisatsioon on võimas. Ärgem melanoomi saagem.

Inglise keel 83
Kirjand 85
Ühiskond 92
Mata 95
Füüsika 89

Keskmine 88.8, suht odav, sest numbrid pole olulised, pikkus pole põhiline. Kõikide ainete koondhinnete keskmine on aga tase, milleni annab end pikali heita. Nagu heitgaasid, mis lahvatavad põlema, kui tõmmata sädet. Nii hea on olla elus.

miks mulle üks adam lamberti laul meeldib =D

2011-06-01T14:21:00.006+03:00

suvi

pidu=P

2010

2011-05-26T01:33:00.004+03:00

Rääkisin paar postitust tagasi mesilastest ning lilledest. Seekord tahaksin väga lühidalt näidata, et inimesed on ühed kõige alaarenenumad ning taandarenenumad liigid maailmas. Inimesed pole senini suutnud järele teha ämbliku niiti selle elastsuses ning tugevuses. Samuti pole inimesed välja mõelnud, kuidas kaheksajalg kameeleonlikult värvi muudab, või kuidas loomad-linnud-putukad sisemise radariga orienteeruvad.. isegi kõige labasemal tõugul on mingi upgrade, mida inimesed ei oska mõista või järele teha. Ütlesin, et alaarenenud inimesed. Tegelikult pole sellest üldse mõtet rääkidagi - meil ilmselgelt puuduvad sellised võimed nagu enamikel loomadel; rääkisin pigem oskusest mõista ja järele teha teiste loomade võimeid, mis ka paraku pole õnnestunud. Inimene on kõige kaitsetum ja saamatum, kui mõelda süsteemis loodus-inimene-loodus (ilma elektroonika ja abivahenditeta).

Tahaksin tuua paar huvitatavat näidet looduse mitmekesisusest 2010. aastal avastatud uute liikide varal:

Seen (Mycena luxaeterna - helendav seen), mis toodab ise ainet, mis paneb ta helendama nii päeval kui öösel:

http://www.blogger.com/img/blank.gif
Ämblik (Caerostris darwini), kes toodab maailma tugevaimast ainest 10x tugevamat niiti ja koob suurimaid teada olevaid ligi 25-meetrise läbimõõduga võrke:

Näidete allikas: http://www.elu24.ee/?id=448746

Inimene on maailmamõõtmes aja mõistes ülikiiresti muutnud Maa biosfääri tasakaalu, mistõttu on juba kadunud sadu liike. Inimene arvab end olevat looduse kuningas, ent tegelikult ei tunne me loodust pooltki nii hästi, kui võiksime oma tarkuse juures.

Julius

Mina kirjutan romaani... (TRTT) Kui tahad lahti öelda harjumustest, lase hingel vabalt lennata

2011-05-25T00:33:00.005+03:00

Mina kirjutan romaani. Eile panin paika idee, et hakkan romaani kirjutama - sain selle idee väljamõtlemisega õhtuks valmis. Täna alustasin kell 6 hommikul sellega, et valisin programmi, millega kirjutama hakata. Keskpäevaks olin otsustanud, et kirjutan Wordiga, ning õhtu kella kaheksaks mõtlesin välja pealkirja. Suur töö on tehtud. Homme hakkan valima fonti. Ja ülehomme mõtlen, mis tähestikku kasutan. Üleülehomme trükin esimese mustandi ja päev pärast seda lähen trükikotta, et alustada kirjutamist. Kõigepealt tuleb teha lõik number kaks leheküljelt 223, seejärel liigun lõppu ning aastal 2019 lõpetan esimese lõigu esimese tähega. Seejärel valin autori ning hakkan küljendama. Järgmisena läheb romaan trükki ja kui ahjusoe materjal on valmis, valin välja kaanekujunduse. Lõpuks lasen kogu teksti toimetada, ostan paberi, et teha raamatule kaaned, ning kõige lõpuks sissejuhatus. Aga muidugi, enne kõike seda pean homme alustama järelsõnast.

Laual on üks väike kõlar (Cambridge Soundworks), pehme fake koaala (Austraaliast), nende ees talvesaabaste kassatšekk, mille peal asetseb ratta pumba rattakinnitus. Kogu selle väikese komplekti ees on omakorda pudel Aura Plus vesi Ordoviitsiumi ajast (410m sügavuselt). Minust paremale (enne jäi vasakule) jääb kõige kaugemale CD riiul, mille peale on kaks Egiptuse jumalat, üks India elevant, Buddha kuju, raamitud 18. sünnipäeva kingitus, modernne küünlatops, kassi (ilmselt jumal) kuju, üks väike jänesekuju, teine väike jänesekuju, üks orava poolt äratarbitud käbi ning liivakell. CD riiulis on CD-d ja paar DVD-d. Sellest nõks ettepoole jääb teine väike Cambridge Soundworks kõlar, mis lamaskleb väikese tikitud kanga peal. Samasse piirkonda jäävad raamat "HTG Tõde ja Õigus 2", mobiiltelefon, lusikas, kaks Kevadkontserti piletit (2EUROT, ostke minu käest=D), üks kehva kvaliteediga pastakas, mõõdulint, tops nõeltega, kätekreem, üks äralutsutud suhkruvaba karamellikomm. Minust kirdesse jääb binokkel, ilusate maastikupiltidega kalender, mis toetub seinale, selle ees on väikene savist kunstiteos Sevilla õhusest linnasiluetist. Kirdesse jääb ka klaasist vaas viie tulbiga, milled korjasin täna aiast. Kaks neist tulpidest on punakas-kollased ja ülejäänud lihtsalt kollased, ent ühel kollasel on teravad lehed. Minu ette jääb arvutiekraan LG tehasest, mille külge on kinnitatud portselanist inglikujuke. Ekraani taga asetseb suurem kõlar ning ekraani ette klaviatuur. Pean märkima, et laua pealmise osa külge kinnitub ka laualamp. Järgmine kord räägin, mis raamatud ja kus minu toa raamaturiiulis on =)))

Täiega lahe: 11ndikud tuvistuvad =D Nagu meie kõik kunagi.

Ei seal polnud ruumi vihale, kõik käis ainult armastusega :)

Kuni veel jõuad hulluuelt üliglamrockbändilt Kosmoseratsanikud

Happy Doomsday

2011-05-21T13:37:00.005+03:00

Unenäod - nii mõistatuslikud, ent samas väga lihtsad. Nagu enamik meist teab, kasutab inimene oma aju potentsiaalist vaid kümnendikku. Mis mind hämmastab, on see, et ei lähe vaja üldse palju, et suurem osa ülejäänud potentsiaalist end paljastaks - unenägude näol. Näiteks on mind painanud oskuse puudumine inimestega suheldes mõelda laiaulatuslikult, põnevalt, kiiresti ning lõbusalt. Täna öösel (kas Sina ütled "eile öösel"?) nägin aga unes sõpra, kes rääkis minuga täpselt nii: kiiresti, lõbusalt, targalt, lõppematu loomingulisusega. Ja hämmastav ongi fakt, et tegelikult oli see minu enda teadvus, mis selle inimese unenäkku genereeris! Usun, et igas inimeses on olemas täispotentsiaal, mille realiseerimiseks on vaja usku iseendasse, usku teadvuse, vaimu ja hinge kõikvõimsusesse. Näiteks Valts käis musta mere ääres ainult t-särgi ja lühikeste pükstega - kas Sul oleks piisavalt usku endasse?

Kunagi mainisin, et korrastasin oma raamaturiiuli, visates välja hunniku lasteraamatuid ja asendades tühjad read nende raamatutega, mis nautisid erinevate äärte peal tolmu langemist. Mul oli suur hunnik raamatuid voodi kõrval öö-sokikapi peal, justkui tahaksin näidata kõigile, et loen raamatuid, nagu kommenteeris Artur mu sünnipäeval. Kuhu ma tahan jõuda on see, et olen hakanud raamatuid riiulisse panema ka lugemise vahepeal. Näiteks kui olen peatüki ära lugenud ja ei soovi hetkel enam lugeda, panen raamatu riiulisse. See on täiega võimas, proovige=D
Juliusღ
Lots of love, in need of

世界は1分間に45回転で廻っている

2011-05-20T16:11:00.005+03:00

Tahaks veel jõhkramalt end väljendada. Kui mõtlema hakkan, siis ma pole teleesineja, hea kirjutaja ega veenja, ent ma tahaks laval olla ja seal end väljendada midagi tehes. Olen avastanud pikapeale, et kui midagi teen, siis hästi ja läbimõeldult. Samas ma ei tea, kui väga lavaline tegevus on hästi ja läbimõeldult tehtud. Enamasti käib see mõne praktilise- või paberitöö kohta.

Teiseks, ah mai viitsi maailmateemadel rääkida, täiega väsitav.

Tartu vabaõhuturu taha tegi Rein Kilk uue platsi, mis toimib ka turuna. Võiks sinna midagi sellise parukaga müüma minna, võiks ju!?

I know you're somewhere out there right now

2011-05-19T23:58:00.003+03:00

Kuidas teile tundub, kas õigem oleks Jumalalt paluda asju, saavutusi, enesekindlust, tunnustust, sõprust, head tulevikku, tervet keha, jõudu, kellegi teise käitumise suunamist, raha, leevendust oma hinges pesitsevalt häbitundele, ..., n? Või pigem tänada Teda selle kõige eest, mis sul juba on olemas/korda läinud? Kas selle eest saab üldse tänada Jumalat? Või on küsimus pigem optimismis ja negativismis? Kas ootamatu tarkus, ilmutus, mõttevälgatus on Jumala eneseilmutus või miskit muud? "Ask not what your country can do for you but what you can do for your country." Milleks on Jumal sulle? On sul Jumal? On inimesi, kes usuvad, et tehnika päästab inimesed ükskord kõikidest hädadest.. ja looduse ka.. I tend to disagree. Tagasi tulles - kas Jumal on siis keegi, kes lunastab patud ja aitab olla tugev, või pigem see, kellele peaksime ise rohkem andma? Andma mida? Olema rahul, heatahtlik, salliv, armastav? Võimalik.

Mäletan, et väiksena, kui ema-isa tülitsesid, palusin teki all Jeesust, et tüli lõppeks kiiremini. Ja tegelikult läks minut-kaks mööda ja jäigi vaikseks. Ma usun, et just Jeesust, sest olin ise päris väikene ja tema on ka ju noor Jumalaga võrreldes. Palusin Jeesust, kui mul oli midagi tarvis - nt rahu vanemate vahel. Kuid minu arvates võiks Jumal keelduda selliste pugejate kuulamisest. Öeldakse, et sõpra tuntakse hädas, ent minu arvates tuntakse sõpra just rahus, siis, kui ei toimu midagi põnevat-eluohtlikku. Hiljuti andis geiaktivistist jurist 20 kommentaatorit laimamise ja ähvarduste tõttu kohtusse, pakkudes neile ka vabandamise võimalust. Ja osa nendest inimestest vabandaski. Sama näide ju! Rahu ajal sõiman, sõjas poen külje alla.

Panen vist Jumala olemuslikkusest täiega mööda.

Ma ei ole hea kokkuvõtete tegemises - loodan, et osad seda siiski suudavad :)

Ahvid

2011-05-14T19:18:00.002+03:00

Koristasin täna tuba, sorteerisin riiulist välja lasteraamatud ning asetasin uued tühjadesse kohtadesse.. Igatahes mõistsin, kui palju mõttetuid ja kasutuid vidinaid (isegi) mul on. Näiteks ETV kell, puust, väike patareiga elektrooniline vidin tagaküljel. Okei, normaalne, et puust vähemalt. Üks päeva üritasin elada oma toas, patareid kellas, aga ei suutnud, kuna tiksumine häiris kohutavalt. Enne kella ahjus ärapõletamist tahtsin plastikosad eemaldada.. Ja võtsin kella juppideks. Täiesti pekkis kui palju nanomeetriseid osasid sellel väikesel labasel kellamehhanismil on: imepisikesed hammasrattad, mikrokiip, takisti (milleks?), kondekas.. See väike osake koosnes mitmest eri plastikust ja kolmest erinevast metallist, ning see kõik rändab prügimäele! Miks maailma nii pekkis on. Üha rohkem olen sunnitud hoidma alles mõttetuid asju, et neid lihtsalt mitte prügimäele visata.. Kui palju on Sinul mõttetuid asju?

Enne igat ostu tuleks mõelda, kas seda asja on vaja ikka.. Me ei ela üksi siin planeedil.

TIP OF THE DAY: Õlle jm kuuspakid, mille purkide ümber on kilerõngad - enne äraviskamist lõika need rõngad kääridega katki. See väike liigutus võib päästa sadade loomade(nt kalad, hülged) elu, kes jäävad nendesse rõngastesse kinni.

Julius

Let it be soft

2011-05-14T01:13:00.003+03:00

Investeerisin täna jälle hammastesse, muretsedes endale uue hambaharja. It's all about their harjased - need kuluvad. Kui ebasäästlik on osta uus hambahari, paraku on see vajalik, kui tahad uut aga sama (head) harja.

Tegemist on Jordani Clean Between soft hambaharjaga. Esialgu oli mu suhtumine pehmetesse hambaharjadesse selline: nendega ei saa midagi puhtaks, need on vanadele proteesidega inimestele, hambaid on vaja tugevalt hõõruda ikkagi... Tegelikkuses on kõik vastupidi. Pehme hari tundub esimesel pesemisel liiga mõttetult pehme, ent jube järgmisel korral täiesti tavaline. Nädala pärast vana (medium) hambaharja proovides tundub see ülijäik ja igemeid lõhkuv. Nii ongi - hambahari hõõrub hambaid ja igemeid ning mida tugevam seda rohkem see "kulutab" hambaid ning soodustab igemepõletikku. Antud Clean Between supersoft teravate harjastega hari ulatub igasse vahesse ning hoiab hambaid.Sinine vana hari, mis on näha pildil, oli kasutuses 2-3 kuud. Ilmselgelt on see muutunud ebaefektiivseks. Soovitan soojalt muretseda endale iga paari kuu tagant uus hambahari. Kuhu see sinine värv kadunud on... =P

Inimene ja maailma: §1 loodus

2011-05-06T12:32:00.002+03:00

Istun oma toas suure akna ees ning vaatan, kuidas mesilased õitele maanduvad ning tolmu koguvad. Tundub igati tavaline ja loogiline, et nad seda teevad. Ometi mõtlevad vähesed, mis on mesilase ülesanne looduses, mis juhtuks mesilasteta. Looduses on iga pisemgi detail ja süsteem paigas. Tundub, et inimesele on omane uskumine looduse kõikvõimsusesse ning samal ajal enda sõltumatusesse.

Hakkasin pealiskaudselt meenutama bioloogia tunde. (Keskkool pole veel läbi, ent juba saab heietada.) Kaks põhilist peatükki looduse harmoonilisusest on "toiduahel" ning "kooseluvormid". Esimene neist kätkeb tarbjate, tootjate, kiskjate jms seotust. Teine aga sümbioosi, parasiitlust, kommensalismi, kolooniat ja konkurentsi ning kiskjad-saakloomad suhteid. Kuidas siis mesilasega on? Ta kogub tolmu, et viia see oma kogukonnale söögiks ning kärje ehitamiseks(?). Samal ajal tolmeldab ta lillelt lillele, aidates kaasa taimede paljunemisele. Peab tõdema, et selle omapärase sümbioosita ei eksisteeriks enam taimi, kes vajavad paljunemiseks mesilaste abi.

1958. aastal kuulutas Hiina Rahva Vabariigi kommunistliku partei juht Mao Zedong välja nn suure hüppe, eesmärgiga saada maailma suurimaks terasetootjaks. Selle elluviimiseks paigutati igasse külla sulatusahi, koguti potte, panne, ukselinke... Paraku oli see materjal ülikehv ning projekt kukkus täiega läbi. Kogu selle tulemusena viidi hiina talupoeg oma tavapärasest põlluharija rutiinist välja ning vili jäi põllule. Seejärel otsustas Mao(<-perekonnanimi), et selles on süüdi varblased - hävitati üle terve riigi kõik varblased (tehti lärmi, mis ei lasknud linnukestel maanduda). Mis juhtus? Ilmusid putukad (nt lehetäid), kes hävitasid niigi alles vähese koguse järele jäänud vilja. Kokkuvõttes - suur segadus.

On levinud mõtteviis, et loodus saab niikuinii hakkama ning et inimene elab väljaspool looduse protsesse. Miljoneid aastaid tagasi õppis inimene käsitlema relvi ning ennast kaitsma - ta muutus toiduahela kuningaks. Mulle tundub, et sellega seoses saab välja tuua kaks nüanssi. Esiteks, lülitades end ahelast välja, võiksid inimesed teoreetiliselt kaduda Maalt ilma loodust oluliselt mõjutamata. Teiseks on inimene aga reguleerinud toiduahelat ning looduse loomulikke protsesse niivõrd olulisel määral, et selle katkemisel tekiks tohutu kaos. Kahtlemata toimuksid suured muutused erinevate liikide suhtarvudes. Kokkuvõtlikult kaaluks inimeste kadumise positiivsed tagajärjed ikkagi negatiivse üles.

Mind hämmastab, kuhu 100 aastaga on jõutud. Kunagisest planeedist, kus elasid loomad, linnud, taimed võrdselt ühe taeva all, on saanud inimeste ainuomand, keskkond, kus igal sammul on näha inimtegevuse tagajärgi. Kas see ongi planeet, kus tahame elada? Kas inimlooma elus on tähtis ühiskond, mitmekesisuse hävitamine, Maa täitmine laste ning lastelastega? Mina ja sina oleme juba elus, kuid me ei pea end maailma hüvanguks ära tapma. Meil on võimalus muuta just maailma paremaks: levitada loodussõbralikku eluviisi, istutada puid, aidata kaasa mitmekesisuse taastamisele (kusjuures oleme juba ajajärgus, kus peame tegelema aktiivse tagajärgede likvideermisega - ennetamise ajal elati priisates ning mõtlematult!).

Hiina RV (kusjuures Hiina Vabariik eksisteerib endiselt - selleks on Taiwani saar) on sätestanud ühe lapse poliitika rahvaarvu piiramiseks. Hiljuti lugesin uudisest, kus hiina majandusteadlased rõhutasid, et selle poliitikaga ehk suureneva vanade inimeste arvuga maailma esimeseks majanduseks ei tõuse. Vastik! Kuidas saab seada ülemaks tootmist, maailmamajandust, suurenevat tarbimist, euroopalikku priiskamist!? Kaalul on Maa, meie ainukese elupaiga saatus ja ülerahvastatus (viimase 70. aastaga on inimeste arv tõusnud rohkem kui 3x!) on probleem nr 1.

Inimkond peab muutma elamise mentaliteeti. Selmet rahuldada tarbimisühiskonna vajadust energia järele ning ehitada uusi tuumaelektrijaamu, peab propageerima säästvat eluviisi, vähendama elektri ning kaupade tarbimist. Meil pole enam aega pidada end ülbelt looduse krooniks, inimene on loodusele koormaks. Iga elav inimene on süüdi tarbimiskultuuri tekkimises ning selle tõttu peab tegema endast kõik võimaliku, et vähendada inimkonna mõju keskkonnale. Maa on meie ainuke koht, kus elada ning kus ka teised loomad-linnud elavad. Olen mõelnud, et kelle ees meil tegelikult põdeda, häbeneda, süüdi tunda on? Oleme ainukesed maailma üle arutlevad organismid, kuigi on üsna tõenäoline, et ka maaväline elu on olemas.

Veel paar aastat tagasi tundus mulle, et elan ülimal rahuajastul. Et inimene ei elan enam metsas, aga siiski on loodus meie kõrval olemas. Baltasar Gracian kirjutab romaanis "Käsioraakel ja arukuse kunst": "Inimese olemuslik seisund on rahulolematus: loomad, linnud, kalad on oma elukohaga rahul, inimene tahab kogu universumit." On aeg olla rahul ning mitte tahta rohkem. Tahta rohkem raha, ilusamaid rõivaid, uhkemat autot. Tahaks jõuda ülimasse teadvusesse.

lille sõbrad

2011-04-16T17:09:00.003+03:00

Lush lõhnab üle toa. Mõni öö istun akna all ja vaatan binokliga tähti. Laenasin suure teleskoobi, millega tähti vaadata ei saa, ent ümberkaudset rajooni küll. Nilbe oleks seda ka päriselt teha. Minu ees on Päevalehe tänane väljaanne. Lugesin juba läbi tänase Postimehe, millest soovitan soojalt lugeda Roy Strideri arvamust. Väljas sajab ja on külm, toas oli samuti nõnda jahe ja rõske, et tegin kaua kütmata keskküttekatlasse tule alla. Tule võiks üles ka teha, kui oleks kamin. Ma väga sooviks kaminat oma tuppa, võib-olla kunagi.

Minu keskkooliaeg on peaaegu läbi, jäänud on vaid eksamikursused ning eksamid ise. Esimene toimub 25. aprillil, viimane 13. juunil. Eelmistest aastatest mäletan, et sellel ajal istusid kõik mu abiturientidest tuttavad oma kookonites ehk kodus ja õppisid, väljas ei käinud, keskendusid, lihvisid teadmisi. Mina ei tunne üldse, et peaksin õppima, kuigi ma tean, et peaksin lihvima oma teadmisi, tuletama kõik vajaliku meelde. Preagu veel olen niisama, tahaks süüa värsket kurki, olla sõpradega ning kuulata head muusikat. Muide, sain eile natukene head muusikat. Tegelikult ligi 20 albumit =D Räme hea on, tõesti, ulme. Samas tean, et suure hulga muusika kuulamine mõjub kirjandikirjutamisele pärssivalt.

Ei tea, haige pask ikkagi

Linnuke, naerata!

2011-04-10T22:52:00.002+03:00

Ega inimene taha enamasti endale igavikku otsida, enamasti otsib ikka sumedust. Juhan Liiv seda ei osanud, tema kaevas elu sügavuses. Mati Unt ütles küll, et katsub elu pealispinda mööda liikuda, aga kes teab, kuidas tal see õnnestus.
Hea, kui saaks elada oma elu otseselt tegelikkusega kokku puutumata, see oleks sume elu. Võib käia ujulas ja ujuda veinimere lainetes. Kui lapsed sünnivad vanemas eas, siis oskad neid ehk kasvatada ja arendadagi. Kui noorelt, nagu vanasti, siis on jälle võimalik nende täiskasvanuks saades nendega sõbraks saada.
Igatahes on mõistlik triivida hoovuses nagu Hemingway Vanamees või kõikuda koos partei peajoonega nagu kuuendik kogu planeedist. Vanamees elas heitliku Hemingway kaugelt üle, Kadri Kõusaar otsis ta millenniumivahetusel Kuubal üles ja jõi temaga rummi.
Olge voolujoonelised ja hoiduge huvitavatest aegadest ja süngetest luuletustest, sirutage ennast päikesele vastu ja hoidke kallitest kinni. Ja ärge unustage petangi, mängige, nagu teevad seda igavesed prantsuse vanamehed Saint-Tropez´ promenaadil.

Suurt armastust enamasti ei tule, seetõttu oleks kasulik endale mõni korralik hobi soetada, mis aitab sul aega unustada ja jätab mulje, et see unustus on vastastikune.
?

Nii lebo on

2011-04-04T20:23:00.002+03:00

See oli 1. aprillil, reedene päev. Olime Animal Dramaga Tallinnast esinemast kell 3-4 hommikul tagasi Tartu jõudnud - ärkasin kell 11 ning sättisin end kooli minemiseks. Nüüd olen bussi jõudnud. Kalmistu peatuses tuleb peale turismigrupi mõõtmetes pensionäride hord. Istun, kott süles, ja tean, et kui hetke pärast püsti ei tõuse, sööstab minusse piinlikkus. Ometi tunnen pigem pahameelt kui häbi. Mis tunne Sind valdaks, kui bussi siseneva pensionäri silmis on surmahirm, käed värisevad kas juba alanud või eelstaadiumis Parkinsonist, keha kokku kuivanud ja pilk tühja istekohta otsimas? Muidugi ma tõusen - mul noored jalad (samas - kui ma preagu istun, suudan vanemas eas kauem seista - ilmselgelt andsid preagusaja pensionärid kunagi pidevalt vanematele istet) ning ausõna ei võta see minust tükki küljest ning jne.. Aga see vanainimene ei istugi vabanevale kohale! "Ma lähen üleülejärgmises maha! Istu istu," ütleb daam, silmis surmahirm, jalad värisemas.

Reede õhtul käis Nete külas, rääkisime kirjandi kirjutamisest ning minu võimalikest vigadest. Laupäeva hommikul kirjutasin vabatahtlikult veel kord kirjandit. Seekord olin viimaste minutiteni, arutlesin teemal "Armastus elus ja kunstis". Õhtupoolikuga lugesin läbi D. Pennaci essee "Nagu romaan", esimest korda üle pika aja üks raamat ühe jutiga läbi loetud! Pühapäeval istutasin kaks käbi ühe hoobiga, viimane oli kollane. Kollane on kevade toon. Käisime Stellaga Auras, põhiliselt lastebasseinis, sest suures oli liiga külm =D Ostsin vahvad tumedad ujumisprillid endale! "VULG peenis" ma ei oska enam isegi kirjeldada =P

The only paradise is paradise lost.
- Marcel Proust

Eden

2011-03-13T02:27:00.001+02:00

Ärkasin vaimusilmas. Ma ei tea, mida see tähendab, aga nii see on. Ärkasin ja hakkasin edasi lugema raamatud "Teadja" ning üsna pea tahtsin kirjutada blogi. Millest küll?
Nüüd istun, hommikul, öösel, hommikumantlis, iTunesis mängib Hey Love ning sõin just enne arvutisse istumist ära ühe kirsi-šokolaadi koogitüki. See on mõeldud vist hommikuks, aga täiega suur magusaisu oli. Istun msnis, kaks jalga üle üle ääre, ja olen lahtiühendatud, hirmust sõnade ees.

Lugemise vahepalaks käisin ema-isaga hommikust söömas. Isa tegi laste autokujuliste makaronidega pastat - need on nii vahvad ja maitsvad! Siis koristasin, vaatasin veidi bändimaterjali ja poole kuueks läksin proovi. Sain vahepeal pilli Saksamaalt tagasi - tehti korda, kuigi lootsin, et see on lootusetult katki - saab ehk uue pilli! =P Selle tõttu oli Juki "sunnitud" mulle järele tulema. Õnneks ei pea ta seda enam palju tegema - saame lähipäevadel kätte auto, mis on mõeldud just minu pilli vedamiseks =) Tegime solisti ja kitarristita proovi ning mõnus oli. Ma igatsen väga esinemist ning üleüldse bändiga mängimist. See igatsus sai veidi leevendust niisiis =P

Isa küttis õhtu otsa sauna. Kella üheksa aeg oli mul dilemma: olla õhtu otsa kodus ja käia saunas või minna Anete ja Mihkeli juurde aliast mängima ning piipu tegema. Mulle tuli täiega energiat ning otsustasin põgeneda 40aastaste seast 20 aastat nooremate sekka. Vahepeal on seda vaja. Uskumatu, et saan 20, ent enne tuleb üle elada veel pool 19ndast =D Mul on väga suur dilemma suve, järgmise aasta ja elu üle. Igatahes olen peaaegu et otsustanud, et kõigepealt on elu, siis järgmine suvi ja siis järgmised aastad. Hea algus, mis? =)

Kaotasime Johnnyga Aliases, it takes two to tango - ehk oleks pooleldi aidanud Depp? Tulin südaööks koju, käisin saunas, lugesin uuesti raamatut ning nüüd olen siin. Põnev, mis. Küsimärgita. Mõista iseennast ja mõistad ka teisi. Kui püüda mitte aja üle valitseda, siis tundub seda olevat lõpmatult. Ma tahaksin pausi. Pausi ajast. Tahaksin muutust oma ellu. Aga samal ajal ei taha mitte midagi. Aga võib-olla on mu elus just olnud väga suur muutus ja ma ei suuda sellega kohaneda. Ma olen kärsitu ja ei suuda rahuneda. Ma ei lase ajal olla, vaid üritan teda torkida, et ta kiiremini läheks. Aga samal ajal soovin, et ta seiskuks. Ma soovin ise ajale järele jõuda!

Lahe =)

imeilustüdruk ja imepoiss, pihta

2011-03-06T16:41:00.006+02:00

Kuulan Britney Spearsi ja TI lugu Gimme More'ist (kes ta on?) ja ma peaksin koristama. Eile leidsin, et mind häirivad kaks asja: õppimise unarusse jätmine ja segamini tuba.

Seega ma peaks koristama, aga ma ei tea kuhu kõiki neid riideid, raamatuid, pabereid ja tolmu panna. Söön banaani enne seda mõttetegevust.

Käisime isaga Viljandis KOLM JA POOL TUNDI tänasest imeilusast ilmast veetsime autos, sain sõita sellel täistuisanud Tartu-Viljandi maanteel, päris halb oli sõita kohati. Kann jäi valusaks lõpuks =D A käisime autosid vaatamas, sest mu pilli vedamiseks on suuremat autot tarvis.

Eile käisin Stellaga ballil, 100 päeva ballil, abiturientide saja päeva ballil. See tähendab, et minul ja kõikidel teistel minuga samal tasemel oleval õpilasel üle eesti on jäänud vaid 100 päeva kooli lõpuni. Rets. Tähendab rets oli 10ndas ja 9ndas ka. Rebaste rets nagu =D Nüüd tuleb tutipäev vist veel kunagi - millal?

Rämedalt palju on teha. Täna ujuma. Koristama peaks. Õppima peaks =P Oi jah.

Brian Adams, sorrri, Y-ga. Summer of 69. I got my first six strings. The summer seemed to last forever. Täna just mõtleisn et ei peaks üldse ootama midagi, ei tuleks nautida ka, lihtsalt elada. Naudi talve, oota suve, naudi suve, oota talve, ole lihtsalt.

Suht nõmedas stiilis räägin täna =D liiga palju DJ Salingeri.

Amandus Adamson
Kreek-Rooma maadleja

Art Shop / Musik

2011-02-27T15:16:00.004+02:00

Heii blogiii,

Olen kaua mõelnud, et tahaks kohta kuhu oma muusikat laadida. Ma tegin üks päev kiire ja mõtlematu otsuse kustutada ära Orkut. Oh ei, ma ei kahetse seda otsust, ainult seda, et unustasin videod üle kanda kuskile mujale - olin sinna kogunud aastaid parimaid muusikavideosid. Niisiis, http://okakakao.tumblr.com/

Tsau =)

Young At Heart

2011-02-19T12:40:00.003+02:00

Mitu protsenti naistest arvas, kui mitu protsenti meestest arvab, et nemad peaksid pidama naist üleval? (Pidama?) - 94%
Kui palju mehi tegelikult arvas, et peavad naist üleval pidama? - 72%
Kui palju naisi arvas, et mehed peaksid neid üleval pidama? - 20% =D=D

Anatoli Vassiljev "Vasja" Schmitt
Rõõmsat laupäeva =)

Kuninganna: "Sa oled parim sõber."

2011-02-16T17:50:00.004+02:00

Õrn ja uskumatult ilus nagu rändlinnult pudenenud sule ja puult langeva sügisese kaselehe riivamine pehmes merelõhnalises läänetuules on see hetk...

Koopia tuumafüüsikast mu teadvuses sai kritseldatud kolmele leheküljele ja sellega on nüüd korras. Vaid mu käsi polnud paigal, aga minu ümber käis sagimine: kes ulatas kellelegi spikrit, kes seletas arvutusülesannet, käis korra ukse taga, naeratas, hüppas, tantsis, rõõmustas koos temaga.. Tunni lõpus ilmus isegi tahvlile ühe ülesande lahenduskäik =D Niisugune on HTGs füüsika arvestus.

Ühel neetud päeval käisin Elleris ja laenutasin üheksa noodikogumikku ning seadsin eesmärgiks õppida cocktailparty palasid. Juba pikemat aega on minu repertuaaris olnud suur auk. Üks lugu kuuendast, teine üheksandast klassist ja paar lugu, mis õpitud viimastel aastatel. Selline oli mu neetud repertuaar kuni viimase ajani. Paari nädalaga olen õppinud ära kaks uut täispikka jazz-pala. Tegelikult õppisin selle teise just täna enne arvutisse tulemist. =)

Panin oma Intenso uuesti tööle. Selle üliaeglase ja defektidega üheksasaja eekuse mp3-videomängija, mille tikutopsisuurusel ekraanil reaalselt ühtegi videot vaadata pole võimalik. Elu halvim ost. Võtsin ema Kossi Skype'i kõrvaklapid, mis üritasid pidevalt mu kõrvadele püsivat kahjustust tekitada. Kõigest hoolimata sain mis tahtsin - muusika; ja tegelikult ei tohiks nuriseda, paljudel pole sellistki võimalust. Eelmine lõik oli inspireeritud DJ Salingerist.

Ema toodud koaala kõlari peal valmistun filosoofia essee kirjutamiseks. Homme jälle, kuid viimane, periood - igaveseks.

Õues oli täna täitsa talutav viibida - või ehk olen juba külmaga ära harjunud?

Kiss me

2011-02-16T11:25:00.000+02:00

I feel afraid and I call your name
I love your voice and your dance insane
I hear your words and I know your pain

Ärkasin 10.51 magusast unest lumekuninganna unistustemaailma. Vaatasin peeglisse ja leidsin end ööga ilusamaks olema läinud. Naljakas, et üldse mees saab nii mõelda. Ilmselt mulle meeldib lihtsalt enda padjanägu =D

Panin vee soojenema, leidsin pliidilt ema valmistatud pisikese potitäie putru, laualt enne magaminekut keedetud muna ja nata hiljem tassisin kõik oma päikesesooja pessa. Taevasinine.

Üle pika aja jätsin arvuti ööseks lahti, et kuulata muusikat. Hommikul on nii hea lihtsalt volume üles keerata - jumaldan ärgata vaikselt muusikas.

Tahaks veel kirjutada, aga pean jooksma, jooksma kaugele kodunt, eemale kõigest ja kõigist, ning andma paari lehega aru oma tuumafüüsika teadmistest.

Julius
Ma ei ole täna see, kes olin eile, ega homme see, kes olin täna
aga võib-olla ka mitte =)

Võtke rindu kana rinda kasvab rind ja rõõmsam elu

2011-01-28T00:01:00.004+02:00

Euro võeti kasutusse ja on seda tänaseni. Üllar. Mati ja Vello ka, kui aus olla, aga ainult sel juhul. Juba 2010. aastal müüdi euro stardipakette ja Eesti kroone sai tasuta eurodeks vahetada jne. Mõne nädala pärast hakkas levima gripiviirus, mis on tänaseks maha niitnud nii suure hulga inimesi, et isegi enamik haiglatest on sulgenud on uksed külastajatele. Peab veel mainima, et viirusel oli esialgu leebe vorm, mida ka mina põdesin. Paari nädalaga arenes see silmmärgatavalt (koolis olid vaid pooled õpilased) väga tõsiseks gripiks, eile kuulsin, et kopsupõletik on ringi liikumas. Ulme, see viirus on päris tubli, sest ma ikkagi arvan, et tegemis on sama viirusega. Mis on eurol ja viirusel seost? Minu hüpotees: euro stardipaketid olid selle viirusega nakatatud. Mida rohkem eurosid ringlusesse läks, seda suuremaks puhang kasvas. Ja uusi eurosid kasutab terve Eesti elanikkond, just nimel kõik, sest raha on uus ja uudishimu selle järele on tohutu. Täna teatas Eesti Pank, et mikroorganismid rahal võivad põhjustada haigusi (sic!). Olen lahe ja kasutan ladina keelt.

Täitsa lõpp kui palju mõtteid olen vahepeal kogunud, aga mitte midagi ei taha teile rääkida. Näiteks tegin terve 2010 aasta kokkuvõtte, aga see on draft. Samuti on vahepeal olnud väga suuri sündmusi bändiga ja kooliga seoses ning eraeluski mitmeid seiklusi olnud.

Täna toimusid koolis etlemiskonkurss eesti keeles ja inglise keele kõnevõistlus. Viimane algas 14.00, etluskonkurss 15.00. Lugesin Ilf ja Petrovi katekendi ja Joel Sanga luuletuse "Eesel ja kaamel" ning mind pärjati veenva esinemise eest eripreemiga. Kõnevõistlusel, kuulsin hiljem, jäin jagama kurega (tomatisupp ning tolmupüree) kolmandat kohta (26st), mis on ka hea, nii et päev on korda läinud.

Ning siis 18-21.30 oli tantsutrenn. Ulme. Esmaspäeval on tantsupeo I ülevaatus ja tahame endast kõik anda, lõpuks hakkas kõik päris taluvalt välja tulema isegi, tublid oleme. Ma tean, et olen. Oge. Ma olen teisemeline libahunt.

Ja siis viimaseks ajakirjanduses palju kõneainet tekitavast kirikust Lasnamäel. Mulle väga meeldib see, eriti just selle pärast, et see on kirik. Mitte iga päev ei ehitata tänapäeval uusi kirikuid Euroopas, eriti veel Eestis. Ja see on niii massiivne, suur, võimas! Olles käinud ehitusinseneri ametiposti kiikamas, näivad need ehitised mulle nüüd põnevad.

Eriti meeldib mulle aga see pilt. Betoon. Ka kiriku vastas käib elav paneelmajade ehitus.

Joon kahe hulpiva sidruniga teed värvilisest keraamtassist.

Elevant,
Reimsson Miikaelsson Munthimator,
Christian-Julius

rahu

2011-01-16T01:19:00.004+02:00

Ma usun, et see saabki toimuda vaid erilisemates olekutes, kui seda on kaine mõistus. Mõistus ehk ajurakkude särin, mis tunnistab end kellegi või millegi, vaimu ja/või hingena, "Minana". Me näeme ja tunnetame kõike enese ümber, aga mida see tähendab? Kuidas me tunnetame, kui tegelikult see, millega me tunnetame, on sama, millega "mina", keegi teine, hing või vaim selle signaali vastu võtab ja seejärel otsuseid teeb? Kas saame olla kindlad, et me mõtleme iseseisvalt, kui teadvus on vaid osake loodusest - miljonitest rakkudest - ja tegelikku teadjat väljaspool eneseteadvust pole? On küll teised inimesed, aga ka nemad on ju vaid ajurakkude särin. Kui see särin sinus endas katkeb, kaob su "mina".. nt surm või uni kas või. Ja .. reaalsus kaob, aga seda vaid sinu ajurakkude poolt loodud "mina" jaoks.

Igatahes. Reaalsuse ebaloomulik ja kaugemalt kui "mina ise", teadvusest eemal nägemine saab toimuda vaid ebaadekvaatses olekus. Ja see tunne on hämmastavalt joovastav. Ebakainus võib olla põhjustatud kas või magamatusest, kuigi ka alkohol ja muud joovastavad ained annavad sama efekti.

Laskusin voodisse - see tundus esimest korda selle voodi ajaloos ülipehme - ja tõmbasin peale teki - mis polnud kunagi pakkunud nii palju soojust ja kaitset kõige meid ümbritseva eest.

Arutasime filosoofias aja üle. Kui me üldse oleme kunagi mõelnud mineviku, oleviku ja tuleviku peale ja samal ajal tunnetanud olevat hetke, siis ma arvan, et enamik mõistab olevikku kui vahetult tulevikust minevikku kulgevat .. ajatut hetke. See on inimese jaoks, kellel on mälu ja fantaasia/ootused tuleviku jaoks, äärmiselt häiriv fakt. Kuidas saab olla mittemiskit? Samamoodi nagu on meie jaoks häiriv maailma tekkimine, kosmose suurus, elu olemasolu jne. (Matemaatikas on olnud aeg, kus eirati veel negatiivseid arve - kuidas saab olla midagi, mida pole olemas? Samamoodi on tänapäeval dilemma kompleksarvu i üle.) Igatahes, kui mõelda, et tulevik, mida tegelikult veel ei ole, on olematu asi vaid inimese peas, ja minevik, mida ka tegelikult pole olemas, ja olevik, millel pole üldse pikkust ajas, siis pole lõppkokkuvõttes mitte midagi. Meil on aeg, aga seda pole mitte kuskil!? Ja mida see aeg teeb kõigega sellest kõigest hoolimata..

Minu viimaste kuude elu on olnud, kui järele mõelda, sest me kipume mitte tähele panema enda elus toimuvate sündmuste tähtsust teiste inimeste vaatepunktist, väga põnev, eriline ja mitte raisku läinud. Kõik bändi, kooli, sõprade ja tüdrukuga seonduv on eriline, kriitikaprii ja hea. Kõige hullem on enese jaoks aeg, mil ei saa enesest aru, kui kõik tundub ähmane, lootusetu ja tühine. Ma ei teagi miks seda kõike räägin.

Monica and Scarlett

2010-12-25T22:06:00.001+02:00

The Ferrari of the Namibia

Aasta lõppemas

2010-12-19T23:00:00.000+02:00

Vahel tundub, nagu teatud osad maailmast oleksid seiskunud. Eriti siis, kui avastada midagi konkreetset (tegevus, asi, sündmus) minevikust: kaugest lapsepõlvest või kas või eelmisest aastast. Nii on ka blogiga, orkutiga, kunagiste heade sõpradega. Seiskunud.. ja siis kui ma uuesti avastan, jälle liikuma hakanud.

Pole nii kaua kirjutanud midagi elust, tegemistest, koolist, tunnetest, samasugune seiskumise tunne.
Ema sõitis Austraaliasse, kus ta on jaanuari lõpuni. Esimeste meilide järgi olukord: puu otsast saab kõiki meile tuntud poes müüdavaid eksootilisi puuvilju süüa; teatud päevadel on vihm, äike ja külm ning tal pole midagi sooja kaasas; tema läpakas suutis kohe 4ndal päeval otsad anda. Ma räägin emast - ohe =D

Jõulud on varsti käes, sain "Muumi" jõulukalendri:D, nagu kunagi. Täna tõime Stellaga (esimest korda) riigimetsast kuusepuu. Suht äbarik sai, aga ehtisin ära ja käib kah. Käib milleks? Kuidas käib? Panin ta ju "jala" sisse, täitsa kinni. Nii et käima ta ei hakka.
Selleaastane lumi on täielik üllatus - novembrist saadik külm ja paksu lumega. Autoga on lahe sõita.

Animal Dramal tuli debüütalbum välja, müügil nt Tallinna ja Tartu Kaubamajas, aga ka bändiliikmete käest võib saada (odavamalt). Tegime (nõmeda, ent rahvarohke) presentatsiooni Tartus ja (väga-väga hea, ent 15 inimesega) esitluse Tallinnas. Proovides teeme juba uusi lugusid, väga kift. Nagu kingitus. Gift.

Põhiteema on ülikool: Eesti või välismaa, sõjavägi, eriala: kas õppida seda, mida tahan, aga mida ei oska (eeldab bio,keemia), või seda, mida ei taha, aga oskan? teadus või rakendusteadus või midagi veel praktilisemat? Mis on elu mõte? Mis on elu? Kuidas me mõtleme? Kuidas on majad, internet, telefoniliinid, köögimööbel ehitatud? See on nii mõttetu! Olen jõudnud otsusele: see, mida ma elus teha tahan, on seotud eluga ja Maaga. Mitte inimeste ja ühiskonnaga. Kes mina olen? "Mina" olen kõigest ajurakkude särin. Kas see on hirmutav? Kõik muu tundub elu, minu preagu siin samas viibimise ja mõtlemise seisukohalt tühine. Samas on tähtis ka reaalse elu sisu, see, mida me kõik enda ümber näeme ja tunnetame. Ning see kolmas: mida ma tahan, mis ei klapi kumbagagi. Ja samas on see (+ II mõte) täpselt need, millele ma oma elu raisata ei soovi. Kas seal on üldse mingi vahe tegelikult?

Is there anybody going to listen to my story

http://www.youtube.com/watch?v=BLJ5a6aJOb8

Mikroskoopilised rütmid

2010-12-05T22:58:00.004+02:00

Pool kaks õhtul istub neiu, vanamees ja koer diivanil, joovad teed ja vaatavad lõket kaminas. Poolkollased kaseoksad põlevad võidukalt - mille nimel? Vanamees on 67 ja vaevleb neeruvähi käes, ent neiu on 21 ning õpib juurat. Michiganis pole kunagi soojasid suvesid ega külmi talvi olnud, kuid sel talvel on erakordselt jahe väljas. Ilm pole muidugi kunagi teemas, pigem Anne päevamenüü. Anne on Agent Modeli jaoks töötanud juba kaks aastat ning selle ajaga on temast saanud ihaldatud modell kohaliku moeajakirja esikaanel. Diivan on pehme ja kaminast tuleb piisavalt soojust, toit on just valmis saanud ning peateener Andro kutsub Anne, vanamehe ja koera sööma. Velbas muie täidab neiu näo: söögiks on pasta hakklihaga - Anne lemmik. Koergi limpsab keelt.
Kell kolm istuvad Anne, Peeter ja koer jälle kamina ees. Nende majas pole telekat ega arvutit. Anne Macbook Air läks paar päeva tagasi just katki ja neiu ekstantsupartner Henri viis selle Elioni parandusse. Raadiotel olid patareid tühjaks saanud. Peeter oli juba aastaid mõelnud akude ostmise peale, ent neeruvähi ravimiseks kuluvad summad pole võimaldanud piisavalt ülejäävat raha. Vanamees armastab oma koera. Milvard on krants. Ta sündis kolm aastat tagasi Henri naabrite maakodus. Kogu pesakond taheti metsas asuvasse kraavi ära uputada - poiss palus ühe koera endale. Sellest ajast peale on Milvard vanamehega koos elanud, kuna Henri treeningplaan ei võimalda tal koeraga piisavalt tegeleda. Tuli hakkab raugema - Anne paneb kaminasse veel ühe oksa.
Õhtu on saabunud. Milvard lamab köögilaua all, plastmassist kont käppade vahel. Anne ja Peeter on magama heitnud. Elutoa seinakell lööb 11, see kostub kummitavalt üle maja. Väljas sajab valget sulalund, kaminas hõõguvad viimased oksad. Järjekordne päev on lõppenud.

Gene drift on teemas

2010-11-14T17:46:00.004+02:00

Istusin oma toas arvuti taga, isa oli keldris ja ema polnud koduski. Järsku kuulsin, kuidas keegi liigub majas. Uksed käisid, asjadega kolistati. Alguses mõtlesin, et kuulen viirastusi või isa on üles tulnud, kuid häälte järgi oli ta endiselt keldris. Tahtsin asja uurida ja läksin vaatama, kes seal on. Jõudes kööki, nägin tardunud positsioonis meie koera, hirmunud pilk silmis ja saba jalgevahel - teolt tabatud! Aga mis teolt? Nägin laual ema küpsetatud koogiga taldrikut - juu siis tahtis koer kooki võtta. Aga ta oli endiselt pingul, hirmunud ja vaatas mind karistust oodates. Järsku nägin laua all ühte koogitükki ja hakkasin naerma. Kõndisin siis oma toa poole tagasi, aga tõmbasin ise sisse minemata enda toa ukse kinni - ehk petan koera ära. Ja petsingi - kohe hakkas matsutamine. Piilusin nurga tagant kööki ja nägin koera koogitükki matsutamas. Meie koer on üdini viisakas - ta ei tule kööki, kui meie sööme, ega näppa ka niisama toitu. Niisiis vahtis ta niisama ringi - ta nägi kooki, küpsiseid ja tundis äsjasöödud grillkana lõhna, ent vantsis nukra pilguga köögist välja. Kui ta nurgataga passivat mind nägi, tardus ta jälle ja vaatas mulle ootavalt ja hirmunult silma. Tegin talle pai ja läksin tulin oma tuppa.
Vahel mulle tundub, et ta tõesti mõtleb keerukamalt, kui seda üldiselt loomadest arvatakse.
Muidu õpin bioloogiat.

Seikluspargis

Väärikus ja väärakus, vääratus

2010-11-12T22:53:00.004+02:00

Viimastes kirjanduse tundides oleme rääkinud elulisest elust ja vähem elulisest surmast, kuid võib-olla isegi mitte nii ebaeluline. Põhiteema on meil Remarque, aga sellest sai see kõik ainult alguse. Kõigepealt lugesime kunstnik Anu Juuraku artiklit "Mis tunne on surra?". Järgnes arutelu kahel teemal: "Kuidas suhtub eestlane surma?" ja "Surm ja "Läänerindel muutuseta"". Järgmine tund kirjutas õpetaja tahvlile sõna "hirm" ja laskis teatud aja jooksul kirjutada sinna võimalikult palju seoseid kas enda elu või Remarque raamatu(te) põhjal. Siis lugesime artikleid hirmu lahtiseletamisest. Osa sellest oli seotud ka surmaga. Teine pool, mis kostus klassist, oli veidi ratsionaalsem, ehk ka elulisem: hirm tekib ohu tunnetamisel ja on tavaline reaktsioon, mitte midagi filosoofilist või keerulist. Samas oli ka kolmas, artikleid toetav arvamus: valikud, tegemised, tunded on ikkagi seotud hirmuga. Nimelt. Fritz Riemanni raamatu "Hirmu põhivormid" järgi on neli varianti:
1. Hirm andumuse ees, seda tunnetatakse “minast” loobumise ja sõltuvusena. (Ehk hirm kaotada enese "mina");
2. Hirm endakssaamise ees, seda tunnetatakse turvalistunde puudumise ja isoleeritusena. (hirm erinev olla);
3. Hirm muundumise ees, seda tunnetatakse kaduvuse ja kindlusetusena (hirm ümbritseva muutumise ees);
4. Hirm paratamatuse ees, seda tunnetatakse lõplikkusena ja vanaduse puudumisena.

Nojah, olgu nendega nagu on.

Julius
Hirm õpetab tänulikkust ja headust.

Ta paistab, pabistab, punastele lilledele. Taevasinine; päevalilled.

2010-10-06T17:24:00.003+03:00

Mees ja naine
Mees ja naine on loodud koos olema. ("Naine meeldivat meestele, naine MEELDIVAT meestele!") Kui mees ja naine suhtlevad, siis nad paratamatult hakkavad üxteisele meeldima, eriti kui kedagi teist pole (üksikul saarel). Ent..
Kas mees ja naine ei saa üxteisega suhelda ilma flirdi, armastuse, naistekarjata? Sest naised minu arvates suures enamikkuses kas (1) flirdivad, (2) käivad ringi teiste naistega (miks? põhjendusi on tohutult) või ei suhtle üldse. On ka need, kes suhtlevad ja nad ei otsi, ootagi midagi ega mõtlegi "meeldimisele". Mainin ära, et ma mõtlen juhtu, kus nii mehele kui naisele ilmselt on teine meeldinud mingi aeg või toimub see ikka veel. Ja nad oska, julge, tea kuidas üxteisega suhelda. Kas peaks? Jaa.
Miks m ja n ei võiks olla niisama sõbrad?
Päris kehv lõik tuli, mõtlesin, et oskan paremini selle teema lahti rääkida.

Mitu aastat läheks, et õppida selgeks, omandada reaalselt keskkoolimaterjali? Ma usun, et keskkooliharidus on väga tugev, me lihtsalt ei võta sellest maksimumi - laseme enamus juttu ühest august sisse teisest välja. "Pole midagi armetumat, kui alasti keha, mis istub solgitoru laiendatud otsal."

Nii paljust on rääkida. Kellele? Milleks? Nii lihtne on olla taga, taustal, tulla ja lahkuda ilma, et keegi märkaks. Kas tead mõnda inseneri, programmeerijat? Mu kokkupuude esimest korda inseneriga oli eelmine aasta, kui lugesin Postimehest ühe mäeinseneri lühikest lugejakirja. Nad lihtsalt ei ela ega vist ei tahagi elada nähtavalt lõptarbja jaoks. Või ei anta neile võimalust? Ma ei usun, et neid ei austata vmt, sest nendeta ei oleks meil kõiki ehitusi, infrastruktuure, masinaid jne. Nad on maailma loojad, alustalad, eliit. Ma tahan saada inseneriks, aga ma ei taha jääda tahaplaanile. Ma tahan olla laval, tuhandete inimeste ees.
17

17

2010-09-25T00:43:00.001+03:00

Mis minu elus toimub?

2010-09-14T22:20:00.005+03:00

Haige
Joon teraflu nighti kohe, sest see on veel liiga tuline, sest olen pisut tõbine, nagu paljud on. Kool algas ja kõik jäid haigeks. Täna saadeti mind tantsutrennist koju selle tõttu ka.
Kergus
Üldiselt on lebo. See tähendab, et on stabiilne rahutus, mis on laotatud nii suurele alusele, et tunnen oma tegevusi imekergetena. Ma tunnen elu. Tunnen, et elan. Mitte et hingan või näen, vaid et olen. Olen ja tunnetan, et elan, vananen ja et minuga liigub kaasa aeg. Ja see on rahustav - peale seda mõtet tundub kogu suhtlemine kerge, tegevused, raskused kerged ja hirm tühine.
Tänu sellele tunnen koolis end kergelt, näen õppimise pointi, või kui seda pole, siis on see tühiselt kerge.

Minu puhul on kergus pigem positiivne. Võib-olla hakkab see mingi hetk mind koormama - ma ei tunneta elu raskust, kas on vajagi? Et mind tõsiselt võetaks? Kas seda on vaja? Kellele? Kui jah, siis jah, reaalselt ei saa keegi aru, et minul on kerge, vaid et ma näen asju ka raskelt, siis pole midagi halvasti (teiste inimeste kohapealt).
Koolist veel rääkides olen avastanud, kui kerge on käia lisaloengutes, olla aktiivne ja jõuda palju. Ma usun, et olen seda alati jõudnud, aga kuna kogu energy läx ellerisse, kadus see mu keskkoolielust. Olen nii õnnelik tehtud otsuse üle.
Kirjutamine
Vahepeal mõtlen, mis selle blogi mõte on. Ma ei oska enam ammugi kirjandeid või isegi mõttekaid postitusi kirjutada. Esimestega on tõeliselt jama. Olen ka tähele pannud, et mida vähem arvutiga olen kirjutanud, seda rohkem tuleb mõtteid pastakasse ja vastupidi. Kas tulevikus peabki valima - arvuti või paber, klaviatuur või pastakas? Keegi arvas eile, et koolis kirjutama õppimine on mõttetu tegevus, sest kõik kirjutavad nkn arvutis jms. Aga ikkagi on vaja, minul on vaja.
Mälu
Kas Sina mäletad mõnda suve või talve või muud hooaega väga elavalt? Minul on väga raske määrata mingile kindlale sündmusele kuupäeva, veel vähem aastat, ligilähedaltki! Nõnda olen lihtslat pähe tuupinud endale, et 1999 läxin kooli ja 1920 oli Tartu Rahu, tornid kukuvad mul ikka veel 2001 või 2003, Euroopaliitu läxime samuti 03 või 04. Nii on lood minu mäletan-kuupäevi mäluga.
Usun, et ehk polnudki minu elus nii tähtsaid sündmusi, mida mäletada. Viimased kaks-kolm suve on mul väga hästi meeles. Need olid kõik imelised. Ausalt öeldes mäletan enamjaolt kogu Treffneris oldud aega. See on hea. Så är det.

Mis saab siis, kui on teistmoodi?

Vastandid

2010-09-07T23:32:00.003+03:00

Raamatus "Olemise talumatu kergus" räägib autor (Milan Kundera, tš€hh) vastanditest elus. Suurimaks küsimuseks, mille ümber.. õigemini, kuhu autor kogu aeg üha uute nurkade alt jõuab, on, milline on neg-pos poolus sõnade paaril kergus-raskus.

Kui mõelda sõnadele pimedus-valgus, soojus-külmus, ilus-koledus, siis igas neist on meile selgelt eristuv negatiivne, halb pool. Valgus ja soojus on enamasti enamikule inimestele alati positiivne ja hea, samuti ka ilu, armastus, mitte vihkamine.

Kuid kas kergus on alati parem kui raskus või raskus kergusest kuidagi positiivsem?

See on suur küsimus. Lihtsalt võib öelda hüpoteesina: nii ja naa, olenevalt olukorrast.
Aga missugustest?

Mulle väga meeldis üx nurk, milleni teatud olukorrad ja juhtumised autori ja tegelased viisid: kui on pikka aega juhtunud sündmusi, mis on ilmselgelt viinud järjest raskema olukorrani ja on teada ning tunda, et see kõik lõpeb paugu ja raskusega ning tülide jms-ga, siis kui juhtub, et pärast seda on olla ülimalt kerge, sest mitte midagi, mida inim. oli lootnud või arvanud või talle näis, et peaks juhtuma, polnud juhtunud.. siis kuidas inimene sellises kerguses edasi elab? Selles minu kentsakalt kirjeldatud olukorras leiab autor ja ka mina sellesse situatsiooni juhatatuna, et see kergus muutub talumatuks: "Miks polnud ta tulnud mulle järgi, kui olin lahkunud igaveseks, miks ta ei saada kirju, ent elab edasi, nagu poleks juhtunud midagi?"

Minu olemise kergus on positiivne. Lõppes Eller ja saabus siiani igavene kergus, vabastus, lendlemine pilvedel.

Huvitav, kuidas kõik vanemad räägivad üx hetk samade sõnade, väidete ja isegi ähvardustega. Kuidas nad küll leiavad, et austus ja hoolivus on vaid pisidetailide või -tegude tõttu lahtirebitavad meie ja nende vahelt. Küsimusi pole, nagu näha.

Panaan.

Miks viibib Gatlin jätkuvalt Eestis? (39)

2010-08-24T14:22:00.004+03:00

//Allikas: postimees online

Hiljuti võistluskeelust vabanenud ja Eestis kaks starti teinud 100 m jooksu olümpiavõitjale Justin Gatlinile on Eestis meeldima hakanud, et mees otsustas pikemaks ajaks siia harjutama jääda.

Eile lõuna ajal näiteks sikutas Gatlin kangi Audentese jõusaalis, ajades pingevabas õhkkonnas juttu kaugushüppaja Tõnis Sahki ja kolmikhüppaja Kaire Leibakuga.
//Aga põhilised on kommentaarid:

Ets
24.08.2010 10:45
Pakkuge kodakondsust, kodustame ära;-)

hm
24.08.2010 11:01
ikkagi importpoiss ja päevitunud

päären
24.08.2010 11:10
ju sebib kohalikke naisi. leiab kobeda, küll siis ära viib ja meid blondidest vabastab. või teeb paksuks ja tõstab iivet. win-win situation

to päären
24.08.2010 11:11
haha :D:D

ääääää
24.08.2010 11:20
Miks, emme? Miks? Miks ta nii tegi?

Ruff
24.08.2010 11:20
Mulle tundub, et Postimeest on kommenteerima asunud teismelised või lausa mürsikud. Nii ajuhaigeid komme pole ammu enam lugeda saanud.

ane
24.08.2010 12:00
Neeger lamas pingevabas õhkkonnas banaanipuu all ega viitsinud tööle minna, vaid ootas et banaan talle suhu kukuks.
Samalt IP-aadressilt on siin varem kommenteerinud ka hm(11:01).

hm
24.08.2010 12:03
Leibakul ikka tõsiselt kiheleb, kui sellise junniga juttu ajab.
Samalt IP-aadressilt on siin varem kommenteerinud ka hm(11:01) ja ane(12:00).

to ane
24.08.2010 12:47
Neeger lamas pingevabas õhkkonnas banaanipuu all ega viitsinud tööle minna, vaid ootas et blondiin talle peale kukuks.

jne

Don't Be Light

2010-08-05T21:42:00.002+03:00

Päästsin nn äädikakärbse õunamahla seest ehk päästsin end teda alla joomast. Võtsin näpule ja panin tähele, et see elab veel. Vaatasin teda natukene ukerdamas ja siis surusin vastu seina katki. Sellel oli VERI sees! Ise nii pisike, aga verega... kas neil ka organid: süda, kopsud jms on?

Maybe I'm too young To keep good love from going wrong; Too young to hold on And too old to just break free and run

2010-08-05T13:51:00.007+03:00

Istun soojas kollases pusas ja mõtlen sallivuse peale. Väljas sajab vihma, Tartus, ja lõpuks ometi on jahedam. Kuulan üle pika aja Jeff Buckley'd, masendav ja hea.
Jõudsime Arturiga Laura sünnipäevalt tagasi, siiani kõigub nagu laevas. Sest üleeile olime Pärnus ja ööbisime jahis, vee peal, mitte all, kõrval ega sees.

Pealkiri.. seda ei peaks teadvustama siin ja sellel pole mingit mõtet ja seda on ebameeldiv teha, aga kirjutada iseenesest ju võiks, ikkagi..
Nii see on. Nii see on nooruses ja sageli ei tea üldse, mis on õige, kuidas käituda õigesti, mis saab edasi, milleks üldse? Vahel mõtlen ja kardan, et kõigest hoolimata teen midagi valesti, aga mitte kaua. Tean, et muretsen liiga palju ja, veel enam, muretsemisest saabki kõik "vale" alguse. Ja siis piisab Stellal mulle vaid otsa vaadata, sest Ta ei pea enam ammu mulle seda ütlema, et ma nii ei mõtleks, ja juba ma usun endasse ning naeratan. Ma ei karda enam. Kõik on õige. Ma ei pea minema jooksma, ma ei pea kramplikult kinni hoidma, sest nii see lihtsalt on. See ehk... elu? armastus? Ma nii väga tahan seda kõike :) Ja sellepärast pole pealkiri enam minu suust, vaid "Lover, you shoud've come over" laulu sõnad ja ma armastan seda laulu.

Pärnus käivad Bluesi päevad. Seal samas jahtklubis, kus ööbisime. Enne magaminekut istusin jahil, vaatasin merel möllavat kõud, kuulasin bluesi ja elu on ikka hea. Ma olen Stellale halba teinud ja teen ka preagu, sest see kõik pole üldse nii ilus ja mõnus, kui see telefoni, blogi, msni või muu kommunikatsioonivahendi kaudu tundub. See Pärnu meri, jaht, muusika, päike.. Muidugi see on hea ja muidugi! tahan, tahaksin olla temaga nendel hetkedel, kui hetk näikse olevat suurim nauding. Sei lähe üldse sellega kokku, et "kõik mis teen ja ütlen on õige ja mai mõtle ega ütle, et teen midagi halvasti, sest tegelt ei tee; ehk eelmine paragrahv" sest it takes two to tango, mina räägin ja kuulajal tekib igatsus. Ei räägiks ma, poleks midagi, aga kui ei tekiks igatsust vms, poleks ka midagi, thats why see ei peagi kokku minema.

Enne pärnut olime perega Muhus Lõol. Enne Muhut olin Stellaga Tallinnas 3päeva. Enne Tallinna olin Saaremaal. Enne Saaremaad olin Käärikul maakodus. Enne seda ehitasin kodus terrassi. Enne neid olin veel Saaremaal, Käärikul. Päris lühidalt võtsin kokku:P

Igatahes et eile oli Laura pidu, see pealkiri, minu arvates, ei tuleks enam minu suust, olen palju Eestis reisinud.

Ja jällegi olen kogemuse võrra rikkam. Ennast mitte õigustades, aga positiivsemalt öeldes tasub vahel astuda üle piiri, et teada saada, mida tegelikult teha tahad. Ja seda nukram, et ma tean, mida tahan, kogu aeg, rohkem kui midagi muud. Ehk keda tahan ja rohkem kui kedagi teist :)

Ladies and gentlemen the most incredible,

J
Vahepeal on arusaamatu jutt parim.

Ma olen kilekott, tapja sinu kõrval. Ma olen kilekott, olen sarimõrvar

2010-07-17T09:24:00.004+03:00

Kõik on läbi... Kõik saab korda, aga tegelt ei saa.

Laupäev, 17. juuli 2010 kell 9:26, jõudsin just ARKist. Soovin kõigile ma palju õnne, see on lõpp koos õnnestus, soovin endale ma palju õnne, kuidagi see jälle õnnestus. (laul). PALJU PALJU PALJU PALJU PALJU PALJU ÕNNE ÕNNE ÕNNE ÕNNE ÕNNE ÕNNE ÕNNE! Tegelt jah, sain load! Sa arvad, et kõik saab korda, nii ma arvasin ka, aga tegelt ei saa.

REKLAAM
18.07.2010 ehk HOMME ehk pühapäeval
Tallinna Merepäeva 2010
17:00 Admiraliteedi lava
ANIMAL DRAMA LIVE

Tulge!

Tegin myspace'ile uue kujunduse ka, siis jälle uue ja nüüd on viimane üleval. Te võite ka hinnata siin.

Ilmad on mõnusad, suvi on väga mõnus olnud ja läheb veel paremaks :)

Tsau!

*u

2010-07-12T02:19:00.003+03:00

Lühidalt:

Nädalane puhkus Saaremaal Stellaga sai täna läbi.
Ees on kolm päeva Tallinnas, mis lõpeb 14. juuli Õllesummeri Postimehe laval kell 19:00.
Järgneb kordamiskursus Tartu linnas, mis kulmineerub 17. juunil ARKi sõidueksamiga.
18. juuni esineme Animal Dramaga Tallinna Merepäevadel.
Edasi... --->

Mah

ALICE

2010-06-26T00:54:00.002+03:00

2010-06-18T03:33:00.001+03:00

Hakkasin ikka mõtlema, et see blox täitsa hea... peale seda muidugi, kui olin ühe järgmise versiooni html koodi metsa keeranud ja kõik untsu läx.

Hando kirjutab oma blogis:

Pärast viimast eksamit otsustasime tähistada sessi lõppu kui ka minu sünnipäeva. Ennest premeerisin jäägriga. Jätkuvalt väga hea jook. Teistele tegin natsa viina välja.

Mis siis ikkagi on õige(m)? Kas see, et sünnipäevalaps teeb teistele välja oma sünnipäeval, või see, et sõbrad teevad sünnipäevalapsele välja?
Ka minu lähituttavate ringis on erinevaid arusaamu. Mõni läheb sõpradega püssi ja teeb kõigile kannu punast välja. Teised aga viivad sünnipäevalapse restorani vm ja teevad enda kulul terve õhtu talle mõnusaks.
Ühtepidi tundub pealiskaudselt, et see, kes teeb ise välja, peaks oma nn sõpru hoidma endaga väljategemisega. Selle põhjenduseks oleks, et nii nagu sõbrad endale külla kutsudes või koha rentides tehakse neile söögid-place välja, tehakse ka kuskile mujale välja minnes sõpradele jook-söök välja. Kuid see on lihtsalt nii vale, kui minnakse välja restorani või pubisse või keeglit pelama. Mina tõmbakski piiri selle vahele, kus tähistamine toimub.
Ja seda "teistpidi" ei olegi, sest olen täielikult selle poolt, et sünnipäeval teevad pigem sõbrad välja. Enamasti mitte keegi ei tunne end mõnusalt, kui peab muretsema, kui palju miski maksab. Kui minnakse (kl/)pubisse, siis võiks iga väljatulija arvestada, et tal on raha, et osta endale kas või kaks drinki. Siit see siis vist tulebki - sünnipäevalaps tahab sõpradega tähistada oma vahvat päeva, aga sõpradel pole raha, või vähemalt ta arvab, et neil poleks raha temaga koos tähistama tulla, ja ta teeb neile välja..
Nii et kõik need inimesed, kelle parimal sõbral tuleb kunagi sünnipäev - ja see kindlasti tuleb kunagi - võtke väike vaev ja mõelge enne, kuidas teha Tema õhtu ilusaks, meeldejäävaks ja mõnusaks.

Ma nägin kunagi unes...
..et ärkasin üles, läksin alla kööki ning nägin seal tädi, kes elab muidu USAs, ja kedagi veel. Nad ajasid mind üles korrusele tagasi ja kadusid siis ära jälle. Ma olin endiselt veits unine ja tahtsin vetsu minna. Läksin alla ja nägin, et mu parimad sõbrad ja tuttavad koolist kõnnivad monotoonsel sammul välisuksest taha esikusse. Aa eii.. siis tuli see, et nägin tädi ja kedagi veel ning mind viidi üles.. Järgmisel hetkel juhiti mind sinna "taha esikusse", mis osutus järsku nagu sõrmenips koridoriks, mis viis ballisaali. Vaatasin oma riietust - ühe hetkega oli selleks saanud smoking, ka kõikidel teistel inimestel oli balliriietus - uhked värvilised kleidid, meestel smokingud, ringi käisid kelnerid, laes põlesid värvilised tuled ja mängis muusika. Mind juhatati suurde saali, õnnitleti.. ja ma ärkasin üles. See oli mu sünnipäeva hommik. Järgmisel hetkel astusid uksest sisse ema, isa, õde ja ta mees, küünaldega tort ja kingitused käes.. mul oli niiii suuur naeratus näol. Kõik oli perfect.
Mulle korraldati kõik ette ära - see oli nii hea tunne. Just see, et minu peale oldi mõeldud ja selline suur pidu korraldatud (ning eriti meeldis mulle ballistiil - oh fancy balls!). Erinevalt sellest, kui mingi aeg korraldasin ise suure peo katusekorteris, milleks pidin mitu päeva peaga vastu seina jooksma. Aga pidu ise oli jällegi niii äge, kingitused olid niiiiiii läbimõeldud, täitsa ulme. Siis hakkasin mõtlema, kui tobe olen ise olnud oma 100 eekuga ümbrikus. Njah, edaspidi olen targem olnud.

Tulin Ellerist lõplikult ära, andsin täna avalduse sisse, et mind nimekirjast kustutataks. Rääkisin sellest õhtul ka (parimale) solfi õpetajale (parimale õpetajale Elleris üldse), kes tahtis teada, miks ma polnud hindeid korda teinud. Elas mulle hingeliselt kaasa, sest see lõpupidu Plink Plongis, kus rääkisime, on mu viimane koosolemine ellerlastega. Ja ma tõesti ei kahetse: teen lõpuks ometi elus seda, mida tahan ja seda positiivses non-rebel stiilis. Ma ei pea üldse õigeks stiili a la ei käi koolis vaid pirol sest tahan. Nii et sellega on läbi - 14 aastat Ellerit sai minu jaoks läbi. Ja isegi 600 eeku kuus, 59 eeku tasuta toitu nädalas, tasuta kopeerimine, mega hea raamatukogu, rääkimata klassidest heade klaveritega ja sõbrad ei suuda mind seda otsust kahetsema panna. Aga seda lihtsalt tänu sellele, et usun, et mõttetu aja raiskamine hoolimatute õpetajate käe all on palju halvem, kui lihtsalt see maja, kus kõik see muu hea koos on. Ma näen neid inimesi endiselt, kui soovin, 600 eeku kuus on tühine selle aja ja pinge kõrval, 59 eeku kuus saan nüüd pärast kooli kodu toiduga ära täita - enam pole vaja Elleris mõttetutes tundides 9ni passida. Ja 80% ulatuses olid need tõesti mõttetud, sorts. Njah.

Saime täna Arturiga kokku. Tahtsin temaga paar õllet juua, aga ta foldis ära, kuna läheb pühapäeval verd andma. Hea kaa.. mulle tegelikult meeldib ilma alkoholita olla, isegi pidudel on mõnus, kui kõik on kained. Ja hea temale.
Võtsime rattad ja sõitsime mine juurde. Haarasime labidad ja muu möllu ja särgid värgid (ma räägingi nüüd nii) ja hakkasime töötama mu terassi kallal. Lõpuks kaevasime veel kaks väga raskesti väljakaevatavat aiaposti veel välja. Siis sai jaks otsa, 5h tööd ikkagi:P, ja läxime linna. Mina Plonki, tema koju, et homseks ARKi teooriaeksamiks valmistuda. Plongis oli jämm ja väike lõpetamine. Mängisime Animal Dramagagi kaks lugu. Peagi nägin Taavit ja ta sõpra, läxin nendega, lõpetasime südaöösel Zavoodis. Sain Arturilt laenatud rattaga koju. Nüüd istun siin. Suutsin oma uue blogi kujunduse paigast ära keerata ja ei viitsinud enam. Mis siis sellel blogil häda :)

Julius
Stella südames
:)

Hapines

2010-06-14T01:56:00.004+03:00

Oot, kuidas need ütlused õnne kohta olidki. Õnn libiseb kergelt käte vahelt? Üx selline mõte on tõesti levinud. Inimene püüdleb elus õnnelikkuse poole.. ja meid teeb õnnelikuks rahul- ehk/ja heaolu - raha, emotsioon, naine.. Raha teeb õnnelikuks ning vähemalt mingi piirini (ehk ühel hetkel on sellest lihtsalt ükskõik) on see igavese rahulolu allikaks. Emotsioon tekib reaalsetest olukordadest ja vaimsest rahulolust, mida rahaga on jälle lihtsam saavutada, võimendada. Kuid leian, et naine loob (meestele) vaid hetkelise rahulolu. Mida aeg edasi, seda nõrgemaks muutub suhtes heaolu tunne, kaob põnevus (emotsioon) ja, let's face the fact, ka rahakott õheneb. Õnn, mida otsime ja taotleme tavaliselt üsna pikalt, kaob käte vahelt meie enda õnnelik olemise vajaduse tõttu. Ehk skeem suhte näitel: "normal --> rahulolu kahaneb --(flirt)--> heaolu --(vajub ära)--> õnnelikkuse otsimine --(break up)--> normal" ...
Kuid kuidas on võimalik hoida õnnelikkust käte vahel? Vahel mõtlen, et antud skeem on vaimselt mingisse faasi jõudmata inimeste teema. Mingi hetk peaks kohale jõudma, mis on elu, mida tähendab aeg.. Leppida endaga. Kõigepealt muutuda rahutuks ja seejärel leida rahu kõigepealt eneses. Mõistma, et skeem võibki jääda korduma. Ja siis ühel hetkel panna paika enda soovid ja vajadused antud vanuses. Hmmskh.. mõte. a. Ja KUI HEA on see tunne, või vähemalt see mõistuspärane arusaam, et see tunne on olemas, et nii, nagu hetkel asjad on, ongi hea.

Teiseks, see on selle blogi viimane postitus, vist, sest bloggeril on uued template'id ja nendega saab mega mõnusaid kujundusi keerata. Lisaks algas suvi, lõppes kool. Lisaks on mul endal üks periood elus läbi saanud ja teine sujuvalt alanud. Üks periood.. selline periooditsemine mulle ei istu tegelt:P Värve! Põnevust - vaimset rahuolu

kolmandaks läheb väljas valgeks juba, jõudsin just südaöösel tagasi Meeste Tantsupeolt Rakverest (3 päeva 3000 mehega ehk vaid meestega, ainult mehed, mitte naised, naisi polnud). Nendest meestest enam maksadoonoreid ei saa:D ja homme on hinnete teatamine 9:30, mata arvestus, mis ebaõnnestus, autokoolis teooriaeksamid, elleri lõpetamine.. igatahes mega halb on ülehomseni.

*kork avaneb; Pata, Laak üksteisele: "Tsau."

Evil Dub - Trentemųller

Don't Let The Sun Go Down On Me

2010-06-04T23:53:00.003+03:00

Mõtlesin, et pole kaua kirjutanud. See mõte on tegelikult päris mitu korda juba pähe tulnud viimase kuu jooksul. Ja mingi hetk on möödunud, emotsionaalseid ja muljetatavaid sündmusi juba nii palju, et järgmies postituse tegemine ühest viimasest sündmusest tundub halb mõte olevat, kuna see üx sündmus ei kaalu kunagi üles seda, mis on olnud vahepeal, milleks rääkida, kui on võimalik rääkida millestki olulisemast. Muidugi vahel on hea rääkida ka niisama tühjast-tähjast. Rääkisime täna 20 mintsa, mitte tühjast-tähjast, vaid segu.. nagu marmori valatakse, ei ... betoon oli see sõna.. nagu betooni valatakse: kaks osa liiva, kolm osa šokola.. ei... käib klassika raadio. Aitähsidus.. autosõidus* käin, hästi läheb, I mean paremini.. mingi mõõn oli vahepeal.. ei osanud nagu üldse enam sõita - isegi platsilt ei saanud suretamata väljuda.. küsiti kohe: "Vaatasid eurovisiooni kordust? Et noh nii närvis oled.. või võtsid naise?" "Ei mul on algusest peale olnud" "Siis on armuke?" :D Ja mu sõiduoskused kasvasid KOHE!:D Mu sõidukool läheb vaevaliselt, sest mingi shit on käimas koolide ja esinemistega.. ei saagi aru, mis toimub,, (koma ja koma) ehk jah ent nii toimub kõik sest ning palju et erinevaid ja sidesõnu. Kahju sinust, kui seda crapi loed, füsa läx hästi täna. AAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAa

Nüüd tuli meelde. Eile oli live jälle Plink Plongis. Soojendasime Aidest, kellel tuli kauaoodatud plaat välja! Meie plaat Animal Dramaga tuleb 16ndal välja:) Aga tahtsin öelda, et SITAKS KÕVA HEVI LAIV oli. Ja pärast (ja enne) oli äge olla M pool. Jõime õlut, mängisime muusikat, õppisime arvestuseks tsipa.. Pärast sain A-ga koju, nii mõnus. Ja see hommik.. päike hakkab tõusma.. linnud veel ei sirista, aga kohe hakkavad, sirel lõhnab.. mulle meeldivad varahommikud. Tahaksin ärgata iga päev vara.. tahaksin minna iga päev vara magama, tahaksin olla iga päev järgmise päevani (ja nii edasi lõpmatuseni) üleval.

Ja nii hea on, kõik on nii hästi tegelikult (keda kotib see kunsti ajaloo hinne..) kuid keda kotib mu sõnavara sõna "kotib" - mind, ohe, let's have some fun and beat this shit, I wanna have a ride on your disco chick, või kuidas need sõnad ongi:S lampi tulid preagu kuigi mari pokineni "paradiis" käis hoopis. Panin repeat.

Stella sai kirjanduse viie!!!:) Mina sain ka muidugi:P Pidin seda ütlema, sest see on kõikide inimeste jaoks kokku üldiselt väga tühine ja mitte midagi ütlev, aga selleks ma siin olengi, kusjuures ma kirjutasin just: ".. selleks Ma siin olengi..",s est mul on enda vastu autoriteet ju ikkagi, ei Autoriteet on mu isa mu telkus... jah, ei, jah ei jahei hea oled. mhmh.

Juliusღ

Ära ürita nii palju!

2010-05-19T02:05:00.000+03:00

Kuulan Chopini, õigemini, sattusin seda juhuslikult kuulama tänu shuffle'ile. Ja vanad ajad tulevad meelde. Vanad ajad.. ehk siis kõik see, mis oli mitte päris eile, vaid tsipa kauem aega tagasi. Sest minu lühikesel elul pole veel seda "vana aega". Kuulan Chopini, lugesin C blogi, I did - I did, ja mõtlen, kui hästi mul läheb. Sest ikka küsitakse. Ja selle all ma ei mõtle iial kooli - nt tna lahendasin kunstis liiklusteste, ei teadnud, kes, mis ja millega on hakkama saanud saksa kunstnik Grünwald?, ning sain hinde 2. Umbes kell südaöö käis Tiesto - In The Dark. Mulle see täitsa meeldib - meenutab kolm aastat tagasi olnud suve.

Ja suvi on käes. Minu jaoks on. Päike on, päike võtab, ja annab sooja. Kahtlesin viimase lause mõttekuses pikalt.
Ärkasin teisipäeval ehk täna pool kaheksa. Jäin maha isa autost, mis läheb-tööle-ja-viib-minu-kooli, ning lasin esimesed kaks tundi üle, et süüa ja jõuda õigeks ajaks kolmandasse tundi. Kolmandas tunnis mängisime, et on kontrolltöö. Ma ei olnud jõudnud õppida - jäin eile pärast kahte rida magama. Mängisin, et oskan, ja ei kaotanud! Järgmine tund füüsika - istusime 3minta klassis, kui otsustasime A-ga ikkagi mitte osaleda õppetöös, sest olime kuulnud, et vaadatakse filmi. Jõudsime Postimehe parki, kus juba ees võtsid päikest kaks koolivenda. Käisime poes. Võtsime päikest, väljas oli 30 kraadi sooja!, ja jõime õlut, kui mööduva politsei allalaskuvast aknast pea välja pistnud politseinik ütles naeratades: "Poisid, õlli joome pirol!" ja läx edasi. Nii vahva! Enne vahetunni lõppu käisin veel söömas ning sain Signega kokku, kellelt sain mälupulgatäie pilte. Suutsin püsida tundide lõpuni koolis. Läxime Stella ja Deiviga piljardit mängima. Mina siis mängisin ja nemad lugesid raam.. ei vastupidi oli... :P minalugesinraamatut. Siis oli mul tantsimine ja hiljem Kevadkontserti peaproov, mis toimub reedel 18:00 ülikooli aulas. Ootasin poole üheksani ning tirisin Stella koori proovist ära. Istusime poole ühteistkümneni Mokas, sõime pitsat, jõin limonaadi, mis nägi välja kui õlu. Kõrval lauas olid võõrkeelsed ärikad, lõpus maksis üx mees kõigi seitsme eest arve, tore elu. Jalutasime, sääskede kiuste, koju, jõudsin veel ilusti viimasele bussile. Pidin isa üles ajama, et sisse saada, sest võti jäi koju. Ema on Tallinnas. Viimase lausega oleks tsipa imelik lõpetada. Et siis. Ma olen nii õnnelik!:) vot niiiiiiii!:)

tsau:)

SL Usikas

2010-05-16T15:01:00.006+03:00

Kirjutasin just facebooki "mida mõtlen" alla: muld ja neerukivide supp kassisilmamunade ja veenilaienditega. / aga siis mõtlesin, et mind vaatavad teatud isikud, kes ei saa minust aru ja see pole üldse kuidagi mõttekas ega äge, aga samas, mis ma ikka, aga vihm jäi järgi juba ja mesilane sööb õie tolmu õigemini paneb selga selle ja ehitab oma lapsele kodu, istun, et minna pessu, aga muusika käib, ema on turul, isa maal, koer kõrval.. toas, kõrval on auk, kellelgi kindlasti, kindla lasti.

Mul on tunne et need on kaks meest - üx vanem, teine noorem.

Katkendeid reisi ajal kirjutatust

2010-05-16T12:30:00.007+03:00

Venemaa Vol.1

Kõik algas reede hommikul 5:30 Vanemuise alumisest parklast. Olin äsja ärganud peale pooleteisttunnist uinakut. Ärgata oli äärmiselt raske - peaaegu et lükkasin laugusid lahti. Kuigi jõudsin umbes 7 minutit enne väljasõitu, oli buss täis ja vabu kohti vaid eesotsas. Tegelikult tundsin end üsna hästi - olin just öösel mõelnud, et tegelt tahaks olla eespool, mitte taga viimastes ridades, kust on alati kõige raskem välja pääseda, kus iga toit-jook haiseb ja kuhu ükski giidi sõnavõtt ei kostu. Istusin siiasõidul ja istun ka edaspidi reisi lõpuni Sveni kõrval. Kell sai pool ja kes oli puudu. See pole isegi küsimus enam - Artur. Sven lasi kõne peale, ajas pata üles, viimane jõudis 10 minta pärast. Seevri läx täkku täis jälle nagu ikka. Giid on rohkem kui hea. Teab kõigest kõike, räägib kiiresti, aga operatiivselt ja ainult ratsionaalset juttu, välimus ka trés bien (naised), eriti, kui CSI: NY peategelase prillid ja look on. Magasin terve tee Tartust Narvani, kus kohtasime teist bussijuhti Anatolit ja liikusime piiripunkti.

Piiriületus

Tegelt, mis sellest ikka rääkida... mingeid erinevaid punkte, kus kontrollitakse nii dokumente kui pagaseid, on päris mitu. Korra peab bussist välja tulema, veel eraldi sees passikontrollis ja narkokoerte uuringutel käima (kusjuures nad on niiii armsad - tahaks endale, kui nad nii narkosõltlased poleks (tüübid lähevad hulluks oma hero vajadusega (võileibu nad vähemalt ei soovinud))). Svenil on passis vähemalt kaheksa aastat vana pilt - isegi piirivalvur naeris, kaks korda.

Minu arvamus venelastest on olnud arusaamatult arusaamatu nende mõistuse ja kultuuri suhtes. Olin kuulnud ja ka õppinud ajaloos, et üxikud vene linnad on väljast turistidele tehtud ilusaks, aga "maja taga" on kõik halvas olukorras. Niisiis. Me jõudsime üle piiri Ivangorodi. ... prügi - kõik on prügi täis, vedelevad: autofrakid, metall(kõiksugune), mahakukkunud laternapostid jnejne. Loodus on hoolitsemata, teed augulised, korralagedus - see kõik näib euro-eesti kõrval väga nii-nagu-olin-arvanud. Jah, kuni Katariina II suvepaleeni polnud mu mulje Venemaast kuigi hea. Komplex on suur, peamaja on helesinine, sees on kõik kullaga kaetud ja tohutult uhke.
Khm, ma ei pannud jopet ja seljas oli vaid õhuke siidsärk ning väljas oli 6 kraadi ja külm hakkas.

Liikusime edasi - magasin. Jõudsime Sankt-Peterburgi.

Hotell on 7* vaatega merele ja euro-kvaliteediga. Preagu pidu.

Venemaa vol. 2

Käes on teise päeva õhtu. Istun meie toas (jagan seda Arturiga) üksinda, käisin just vannis, kõik inimesed on ühes toas (jälle väike istumine). Eile istusime 14kesi meie toas. Laual oli saak kohalikust poest, mida otsisime paduvihmaga tund aega. Suur soov oli teada saada kohalikke hindu nii toitude kui jookide vallas. Erinevalt ootustest pole siin väga odavam kui Eestis midagi. Õlle hinnad hakkavad 40 rublast (ehk 15-20 eekust), toit hinnalt sama, mis meil. Ainuke erinevus on vodka - kvaliteetviina hind hakkab 50 eekust, odavamaid saab ka 60 rbl 0.5l. Igatahes, istusime poisid + Hanna meie toas, laual oli ////, kohalik juustuassortii, krõpsud, hapukurk jms. Mingi hetk muutus päris põnevaks. Käisime erinevates tubades, tõstsime pata ja sveniga diivaneid nii ümber, et reception desk naine tuli ja ütles, et kutsub miilitsa, Sven vastas: "ootšen harašo", naersime ja läxime minema. Mingist hetkest on vähe mälestusi, ärkasin hommikul 7:30, söök ei läinud alla, võtsin padja bussi ja läxime linnapeale. Läxime Ermitaaźi. Siis kirikusse. Siis kirikusse. Siis kindlusesse, mere äärde ja vaba aeg ja pidulik õhtusöök Tšaikovski restoranis pillimeeste ja tantsu saatel.

Reis lõpes hästi. Kahjuks meid ei kontrollitudki Eesti piiripunktis - kõik kirusid, et kõike sai lubatud piirides kaasa võetud. See väike 3-päevane reis avardas mu silmapiiri ja ka venelaste mõistmist, kui nii saab öelda. Andkem sellele rahvale andeks - nad pingutavad, aga jäävad alatiseks meist kultuuriliselt erinevaks ja vaesemaks. Ja nautige seda riiki kus elate - Eesti on kinda paradiis.

2010-05-14T20:41:00.001+03:00

KÕIK ON HÄSTI + ropud sõnad sinna vahele ja see kirjeldaks mu meeleolu perfektselt:D

A Natural Woman

2010-05-02T19:12:00.003+03:00

Öeldakse, et aeg parandab kõik haavad; aeg lendab, aeg seiskub, piisavalt aega lihvib konarused, piisavalt aega ja inimene saab aru, mis on talle hea. Aeg on hirmutav, aeg loob ka ootustunde, toob rahu ja õnne, kunagi kindlasti.

On pühapäev, täitsa mõnus on: hea tuju, ilus ilm (päike ja soe ja sinine taevas), söön spagette. Kõige mõnusam on aga see, et vanemad läxid eile ära ja tulevad alles tna õhtul. Ma nii kaiffin üxinda kodus olemist ja ma ei oska isegi põhjendad, miks.
Eile, eile, eile.. ärkasin 11, käisime vanaema juures hommikust söömas, jõudsime tagasi kell viis. Kuueks läxime perega tädi 65. sünnipäevale. Laud oli lookas ja suht fun oli, vist. Jõudsime 8ks tagasi koju. Vanemad läxid maale. Tulid sõbrad, oli saun, grill. Mingi hetk jooksis A minema, Ermo ajas teda autoga taga, viis lõpuks kesklinna, kus A jooksis jälle ära - öötantsupeole, huvitav:P Istusime Taavi, Oliveri ja Tõnniga 2-3ni ja rääkisime juttu. Tuli välja, et tõnn on vägistaja, grindida ta vähemalt oskab.

Nägin öösel SELLISEID unenägusid. No jah, väga sisukas kirjeldus see "selliseid" pole just. Ma ei oskagi seletada, ei oskan küll - see oli VÄGA HULL, niii koom, nii sürr, nii äge! Nägin paljusid sõpru, nt väga sisutühjalt kirjeldades: Roger, kassivend, oli minu juures, tal oli põskhabe ja üldse vahva trollilik välimus, ta ehitas meile koridori klaasuksi, ja siis oli president ilves, mu ema autos, istusin ta kõrval, siis järsku hüppasin maha, sest ei tahtnud kaugele sõita, kõndisin jala liivas, see meenutas 17. aprilli õhtust jalutuskäiku, pärast sain teada, et Ilves oli Rogerile elutööpreemia andnud.. millegi eest; järgmine stseen kõndisin Raatuse tänaval, peakohal lendasid lennukid, neid oli u 10, kõik väga erinevas suuruses, ja kui tavaliselt olen unes nähtud allakukkuva lennukiga pihta saanud ja seeläbi üles ärganud, siis seekord oli see naljakas ja vahva.. jne. Ärkasin nägu naerul, siiamaani hea tuju.

Harjutasin vahepeal paar tundi klaverit, vanavanaema helistas, rääkisime maast ja ilmast. Ma pole temaga iial pikalt rääkinud, aga täna see tuli nii lihtsalt. Minus on toimunud mingi muutus, ma näen asju teistsugusena, helgema pilguga, seda eriti inimestega suheldes. Ja mulle meeldib see.

Selle nv eesmärk oli palju õppida ja asju järgi teha, lugeda, välja mõelda aika arutluse sisu jms, aga mida ma teinud olen? musa kuulanud, süüa teinud, koristanud, aknast välja jõllitanud, naeratanud. Telefon ei helise... mul on 2l alkokalja selle eest:) ja õunu, ja muffineid, pulbrina veel siiski, ja salatit, mille Laura tõi eile, ja hea muusika, ja rõõmus tuju, ja palju komasid valedes kohtades... kolm punkti on ka, böö!
Ohe, ennast ikka petta ei suuda: see kõik siiski ei tee mu tuju paremaks, miks ta ei helise juba...

Aa reede. Reedel oli Stella, Allu ja Oliveri sünnipäev! Marieli sp oli ka! Oliveril oli õige päev 29ndal, aga pidas reedel. Üldse päris mitmel inimesel oli N või R sp. Tegime S-le väikese üllatuse, sai kingi, jõime šampust ja siis läxime linna. Pärast tuleshow'd, kus esines X Panda, liikusime .. suudlevatesse. Nägime Krisi seal. Pärast käisime veel Oliveri sp-lt läbi, kõik olid nii õnnelikud ja purjus. Saatsin S koju ja läxin taksoga enda koju. Hästi tore oli, aint mida parem õhtu seda vähem oskan sellest kirjutada. Tuju läx ka ära preagu millegi tõttu.

Pleasure's our ambition.
J

Tuhamemmed

2010-04-24T15:58:00.004+03:00

"Ikka seesama juba tühi lohukoht linasel padjapüüril minu näo kõrval. Või ikka seesama hallis habemetüükas piibuhaisune nägu - oh Jumal küll - päris armas nägu ju ... Habemetüüka kare puudutus vastu minu palet, lapsik musu mu kõrvanibule. ..." (J. Kross "Taevakivi" algusest)
Kas pole mitte hea .. pööre? nii minulik.
Ärkasin täna üles - jah, täpselt nagu eile ja kõik eelnevad ja ilmselt ka tulevased päevad, ärkasin, voodis, valge oli juba jne - tegin mett vee jms-ga - sain tee, võtsin Eesti Ekspressi ja hakkasin lugema. Mulle v-ä-g-a meeldib lugeda ajalehti, eriti puhkpäevadel, eriti Tallinn-Tartu (või vastupidi) bussis. Ja ma avastasin, kui hea on see leht. Põhimõtteliselt iga pisikene lõik sellest lehest on väärt lugemist.

Valik katkendeid 22.04 EE-st:

LCD tripp
Urban Dictionary andmetel tähendab LCD tripp jõrmilt tundide viisi oma lameekraaniga teleka ees istumist ja jalgavõistluse jälgimist. Aga kehtib ka nädalavahetuse telemaratoni ilmestamiseks, kui võetakse ette ja vaadatakse ühtejutti terve lemmiksarja hooaeg ära. Mõjub halvasti üldisele toonusele, vaimsele võimekusele, tootlikkus kahaneb ja perekonnaelu kannatab.
Vt ka LSD-tripp, telerite revolutsioon, kodukino, 3D-telekas, trippima, strippima, LCD-tissid (lamedad rinnad), Kessu ja Tripp, teletupsud, teleturg, trip.ee.
http://www.kratid.com/
Palju segadust tekitanud vulkaani nimi on Eyjafjallajökull:D:D:D:D
Istusin Võru-Tartu bussis. Mõltesin NO99 Teatri poliitilisest suurprojektist "Ühine Eesti", Peeter Jalaka performansist roheliste juhtkonnas ning sellest, et Indrek Saare lahkumine on Rakvere teatrielu rohkem nõrgestanud kui sotse tugevdanud.
Poliitika ja teater on Eestis teineteisele ohtlikult lähedaseks muutunud. Õigupoolest polegi enam vahet. Nuttev ja naerev mask sobiksid Riigikogu hoone välisuksele sama hästi nagu draktsioonid ja spiikrihaamer Teatriliidu kongressile.
Siis kujutasin ette, et tulen uue erakonna Ühine Väerind Semperi ja Ojasaare Vastu asutamiskongressilt. Kohe läks meel heaks.
Aeg on alustada algusest, rohujuure tasemelt. Meie sihtgrupp on lihtsad inimesed. Need sajad tuhanded, kes ei saa mõeldagi mitmesajakroonisest teatripiletist, vaid kes peavad ka saia ja piima ostes sente lugema. Kõik, kes ei mahu ülemise 6500 hulka, aga kelle hing on mõõtmatult suurem kui Saku Suurhall. ÜVSOVil pole raha klantsplakatite ülespanemiseks ja nende ülesodijate palkamiseks. Meie tee on lendlehtede jagamine seal, kus ei paista päike ega turvakaamerad.
Juba Karl Marx ütles: "Meil pole kaotada midagi peale ahelate." Nüüd pole meil aga enam aheldaidki.
Veiko Märka

Niivõrd tervendav oli see hommik! :)

Eile toimus Noortebänd 2010 Tartu eelvoor - saime edasi!!!! Mul pole sõnu sellest rääkida lihtsalt. Mida suurem tunne emotsionaalselt, seda vähem oskan sellest siin kõnelda.

Tna on Laura pidu. Jess.

Mainiks veel ära et keset kuuski on ka päike, mis varjutab tuha ja no tõesti pole sellest kellegi sooja ega külma, kui Christopher kõigest kuus korda ümber Volvo, Audi või Mercedese käib.

Julius

Valik lauseid inka C1 õpikust (lk 16-17)

2010-04-18T23:38:00.002+03:00

Minu järeldus: Me oleme ühiskonna ohvrid.

We are healthy, wealthy and wise. Yet we've never felt so bad.
"I was window-shopping in the South of France recently and I saw a diamond-studded woolly hat, and I quite fancied it." When we get to that stage we should realise that more money isn't getting us much more in terms of happiness. Harrods is currently carrying a pair of shoes priced at a cool million - imagine if somebody stepped on your foot.
Surely the virtual elimination of most fatal diseases, rising life expectancy and falling mortality should be cheering us up? Not a bit of it.
Medicine has become a victim of its own success: having massively reduced the changes of death in childbirth, for example, people are now shocked if a life is lost - and reach for a lawyer. Death was unavoidable - now it is unacceptable.
The secret of happiness? Not money. So leave the lawn, forget your investments and call in sick tomorrow. Do yourself a favour. Phone a friend.

Muutuste tuuled

2010-04-18T03:11:00.001+03:00

Animal Drama - Kõik TUNDUB Nii Kena (Solaris)

2010-04-17T14:21:00.001+03:00